Meredes ja ookeanides leidub ka rohkesti punavetikaid. Nad kasvavad ka põhjameredes, kuid eelistavad sooje lõunameresid.
     Punavetikad ei kasva kunagi oma sugulaste, pruunvetikate suuruseks. Nad on väga õrnad ning haprad ning elutsevad sügavamates kohtades, kus neid ei ähvarda hukutav lainetus. Punavetikad on väga ilusa värvusega, mida esineb paljudes toonides, erepunasest peaaegu mustani. Kord esinevad nad niitjate, kord lehekujulistena, kord meenutavad samblapuhmaid, kord jäljendavad peeneoksalisi kääbuspuukesi, salapäraseid sõnajalgu, või teisi haruldasi taimi. Oma mitmekesise värvuse ja fantastilise kujuga moodustavad punavetikad võrratult kauni veealuse riigi.
      Punavetikatest toodetakse tardainet agarit.

     Merede ja ookeanide avarustes lainetega ringihõljuvaid vetikaid nimetatakse planktonivetikateks (kr. eelsest sõnast plankton - rändav).
     Planktonivetikad elutsevad peamiselt veekogude ülemistes kihtides, kus on piisavalt valgust.
     Need vetikad on toiduks paljudele kaladele ja mereimetajatele.

      Planktonivetikas klorella sattus peaaegu otsekohe kosmoseteenistuse kandidaatide nimekirja. Teadlased märkasid klorella väga väärtuslikku keemilist koostist. Klorella sisaldab palju valke, rasvu, süsivesikuid ja vitamiine. Spetsialistid hindavad, et klorella on 12 korda kasulikum kui nisu.
     Jaapanlased kasvatavad klorellat madalates tiikides, toites teda spetsiaalsete väetistega ja hoides hoolikalt kahjulike bakterite eest. Äsja veest väljavõetud ja kergelt kuivatatud klorellat kasutatakse toiduks ja loomasöödaks.
     Botaanikute arvates on klorellat võimalik kasvatada toiduks ka kosmosejaamades, millega tulevikus hakatakse sooritama planeetidevahelisi kauglende.

1. Täida lüngad teksti põhjal!    

     Vetikatel pole ........................, ..........................., ega ...................................., mida oleme harjunud nägema. Taimeteadlased nimetavad vetika keha ..................................................... .
     Mõnede vetikate, näiteks mariadru küljes võib näha marjataolisi moodustisi, kuid tegelikult on need ............................................., sest vetikatel pole ..................................... ja ...................................... .
     Õhupõiekesed on olemas ka meie meredes kasvaval
................................................................ .
     Veekogude põhja kinnituvad ............................................................,
................................................................. ja .................................................., veekogu pinnal aga hõljuvad ...................................................................... .

2. Märgi joonisel õhupõiekeste ja eospesade asukohad põisadrul!

3. Vetikaid saab kasutada väga mitmel viisil:
....................................................................................................................
....................................................................................................................
....................................................................................................................
4-9-9-5.jpg (15596 bytes)
4. Vetikate tähtsus looduses on järgmine:
...................................................................................................................
...................................................................................................................
...................................................................................................................