Samblikud

Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud.
Samblikud on välimuselt väga erinevad.
Kooriksamblikud moodustavad puutüvedel ja kividel koorikutaolise katte. Kõige tuttavam neist on kirisamblik.

kooriksamblik.jpg (31539 bytes)
Põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsakesi (islandi samblik) või siis ripuvad hallide koonaldena puuokstel nagu näiteks puuhabe.

calicari.gif (52100 bytes)flavo.gif (52619 bytes)
Lehtsamblikud, näiteks seinakorp, koosnevad mitut viisi kurdunud ja kõverdunud hõlmadest.

seinakorp.jpg (25842 bytes)

Värvilt on samblikud hallikad, rohekad, pruunikad, harvem kollakad.
Neil pole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks.

Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud taimed. Neid kasvab väga erinevates tingimustes - lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes, troopilistes vihmametsades.
Oma eritiste abil suudavad sambliku seeneniidid lahustada kivimeid. Kõdunevatest samblikest moodustub kaljudele esimene huumusekiht. Seetõttu kutsutakse samblikke mullatekke pioneerideks.
Samblikud on küll vastupidavad keskkonnatingimustele - kuumale, külmale ja veepuudusele - kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma.
Samblike kadumise järgi saab seetõttu otsustada õhu puhtuse üle.

Samblike ebatavaline vastupidavus on tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist - seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest.
Seeneniidid on võimelised endasse imema õhuniiskust  ja võtma ümbritsevast keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi.
Seeneniidistik ise pole aga võimeline valmistama toitaineid. Samblikus elavad vetikad sisaldavad nn. päikesepatareisid ehk kloroplaste.
Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb.Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos.

Samblikud paljunevad rakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil.
Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid. Kui aga eosest arenev seeneniit uues kohas vajalikku vetikarakku ei leia, siis ta hukkub.

Mõnedest samblikest saadakse värvaineid ja ravimeid.
Islandi samblikku kasutatakse edukalt köhavastase ravimteena. Pärast mõruainete väljaleotamist võib temast valmistada ka toitu. Ikaldusaastatel segasid meie esivanemad seda leiva hulka.
Samblikest saadakse ka antibiootikume tuberkuloosi ja nahahaiguste raviks.
Samblikest keedetud värviga saab värvida näiteks villa. Ka keemias hapete ja aluste tõestamisel kasutatav indikaatoraine lakmus on valmistatud samblikest.