Valgust hakati tõsiselt uurima alles 17. sajandil. Kõige enam huvitas teadlasi küsimus, kuidas valgus levib. 
       Kord avastas teadlane Toricelli, et valgus paistab ka läbi baromeetri ülaosas oleva tühiku, vaakumi. Vaakum on niisugune keskkond, kus aineosakesed puuduvad. 
      Järelikult ei vaja valgus levimiseks mingit ainet!
     See oli müstiline, sest sellel ajal juba teati, et heli, mis muidu näis valgusega väga sarnane, levib vaid ainetes.  
     Niisiis pole valguslained helilainetega sarnased.

      Valguslained erinevad helilainetest selle poolest, et 
  ..........................................................
..............................................................................

     Valgus on teatavat liiki elektromagnetlaine. 
     Peale valguse on olemas veel teisigi elektromagnetlaineid, näiteks raadiolained ja soojus. 

     Elektromagnetlained võivad läbida täiesti tühja ruumi, vaakumit.      

raadioantenn1.jpg (49499 bytes)
     "Sellest, mismoodi valguslained täpselt levivad, räägime lähemalt hiljem," teatas õpetaja.
     "Nagu juba nimestki näete, on valgus seotud elektri ja magnetjõuga. Kui me ükskord sinnamaani jõuame, pöördume valguse juurde tagasi. Nüüd aga räägime pisut valguse kiirusest."
     "Kas meie saaksime mõõta valguse levimise kiirust?" ...................

     Kui kiiresti valgus levib? 
     Kord otsustas teadlane Galilei mõõta, kui suur on valguse kiirus.
     Katses püüdsid teadlane ja tema teener kindlaks teha, kui kiiresti levib laternavalgus teenrist teadlaseni.
     Katse ebaõnnestus ja Galilei järeldas, et valguse kiirus on sel teel mõõtmiseks liiga suur. 
 
     "Tänapäeval teame, et maailmaruumis pole midagi kiiremat kui valgus. Valgus ja teised elektromagnetlained levivad kiirusega 300 000 km/s." 

     "Missugused teated kõige kiiremini kohale jõuavad, kas helid või valgussignaalid?" küsis õpetaja lõpetuseks: ...........................................................................................................................
     "Kui teil oleks vastasmajas elavale sõbrale vaja kiiresti teatada, et ta kohe õue tuleks, kuidas sa seda teeksid?Kas toimiksid öösel ja päeval erinevalt?"
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
      "Kuidas annaksid teate edasi naabertoas olevale sõbrale?"
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
     "Aga kas teate, kuidas saab läbi seina juttu pealt kuulata," küsis Peeter. "Kes teab, kirjutagu siia!"
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................