Vanad Mesopotaamia riigid

    Mägine Mesopotaamia põhjaosa on üks vanimaid viljakasvatuse ja koduloomapidamise piirkondi. Lõuna-Mesopotaamias oli üks vanimaid asulakohti Eridu.

     3000 aastat tagasi e.m.a. tekkis Mesopotaamias kahe jõe, Tigrise ja Eufrati alamjooksul Sumeri tsivilisatsioon.
    Sumeri riik on Vana-Egiptuse kõrval maailma vanim kultuurikolle. Sealsed asulakohad Eridu ja Uruk on väljakaevamiste põhjal üle 8000 aasta vanad.
    III. aastatuhandel e.m.a. tekkis Mesopotaamias hulk Sumeri linnriike: Ur, Uruk, Nippur, Lagash, Eridu. Igal linnal oli oma peajumal. Linnriiki juhtis jumala nimel valitsev preesterkuningas. Linnad paiknesid ümber peajumala templi ning suurem osa maad kuulus templile või kuningale.
     Sumerid kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Oma hooneid ehitasid nad savist põletatud tellistest, sest kive oli Mesopotaamia tasandikul vähe.
     Sumerite loodud on maailma vanim teadaolev kiri, kõrgel tasemel olid ka nende matemaatika ja astronoomia.

     2400 a  e.m.a. alistas Sumeri linnriigid Akadi valitseja Sargon I.
     Akadi riigi keskuseks oli muistne Akadi linn, mille asukoht on seniajani leidmata.
     Akadlased valitsesid Mesopotaamiat 200 aasta jooksul. Rahvas, kes Lõuna-Mesopotaamias elas, hakkas III aastatuhandel e.m.a. rääkima akadi keelt, mis on üks semiidi keeltest.

    2000 a e.m.a. tekkisid Lõuna-Mesopotaamias Sumeri ja Akadi riigi järglastena Babüloonia, Mesopotaamia põhjaosas aga Assüüria suurriigid.   

Semiramise rippaiad Babülonis

    Kunagi ammu, umbes 2600 aastat tagasi abiellus kuningas Nebukadnetsar Amitaga. Amita nukrutses kuumas ja puudevaeses Babülonis   ja igatses taga varjurikkaid metsi. Babüloonia kuningas soovis oma armastatud naisele luua samasugust maastikku nagu oli Amita kodumaal. Nii valmisidki rippaiad. Seal kasvas palju haruldasi puid, lilli ja teisi taimi.

     On leitud keldrivõlv, milles asus nendel aegadel ennekuulmatu vesivarustuse süsteem.
     Tänapäeva mõiste järgi olid need kahtlemata väga toredad aiad hoone katusel, tolleaegse tehnika ime, kuid mitte rohkem.

meso4.jpg (91270 bytes)

1. Miks rajati Semiramise rippaiad?
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
2. Miks kuulutati need maailmaimeks?
.........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................