Kiilkirja lugema ja kirjutama õppida oli väga raske. Seda kunsti valdasid vaid vähesed. Templite juures oli erilised koolid, kus valmistati kirjutajaid ette.
     Arheoloogidel õnnestus välja kaevata mõned kooliruumid ja leida isegi hulga õpilaste "vihikuid" (mõistagi savist) õigekirjavigade ja õpetajate parandustega. Õppus templikoolis algas kõige lihtsamast: väikesele kirjutajale õpetati, kuidas valmistada savikamakast savitahvlike. Seejärel võeti nöör ja pandi see pingutatuna pehmele savile, suruti ning tulemuseks oligi sirge joon. Siis pidi õpilane tegema ridade kaupa üksikuid märke ning pärast pidevat harjutamist õpetati teda kiilude ühendeist moodustama silpe, sõnu, arve ja terveid lauseid. Kirjutaja võis ainult siis lugeda end kiilkirjakunsti täielikuks valdajaks, kui ta pidas meeles üle 12 000 erisuguse kiilukujuliste märkide kombinatsiooni.

1. Võrdle tolle aja koolipoisi elu tänapäevaga!

     Koolides õpetati ka joonistamist ja joonestamist. Õpilane pidi oskama mõõta põllu pindala, visandada hoone plaani, joonestada kanali skeemi.

2. Milliseid õppeaineid õpiti tolle aja koolides?
..............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................

      Kooli lõpetanud said elukutselisteks kirjutajateks. Nende käed kirjutasidki need tuhanded ja tuhanded "raamatud", millest koosnes Ninive raamatukogu, mille rajajaks oli kuningas Assurbanipal.

     Raamatud olid raamatukogus jaotatud olenevalt nende sisust teadusharude järgi osakondadesse. Lisaks täitis raamatukogu ka arhiivi funktsiooni, seal säilitati kõige erinevamaid dokumente: lepinguid, seadusi, kirju, andmeid, palveid, kaebusi jne. Assurbanipali raamatukogus oli ka kaheteistkümnest savitahvlikesest koosnev eepos "Gilgameš".

meso3.jpg (112450 bytes)
     Sumeri kirjanduse osaks ongi hümnid, palved, eeposed, nutulaulud, erilisel kohal on vanasõnad. Vanasõnad kuuluvad sumerite vanimate kirjandusmälestiste hulka.
     Sumeri hädavarese kohta öeldi nelja aastatuhande eest nii: "Kui paned ta vette, läheb vesi mustaks, kui paned ta aeda, lähevad puuviljad mädanema."

3. Kuidas võiks alljärgnevaid sumeri vanasõnu teisiti öelda?

     "Ta pole veel rebast kinni püüdnud, aga juba teeb talle kaelarihma."
...................................................................................................................................

     "Kui ma põgenesin metsiku sõnni eest, võttis mind metsik lehm sarvede otsa."
..................................................................................................................................