Amööb
  Amööb on kuni 0,5 mm suurune üherakuline värvitu loomake. Amööb elab mageveekogudes, väikestes tiikides või kraavides enamasti põhjamudas.
  Amööbi rakku ümbritseb rakumembraan. Rakku täidab   tsütoplasma ning raku keskel on tuum. Lisaks on rakus veel mõned tähtsad organellid – toitevakuool ning pulseeriv vakuool ehk tuikekublik.
  Kui amööbi tähelepanelikult mikroskoobi all vaadelda, võib näha, kuidas see loomake justkui muudab pidevalt oma keha kuju. Ta sopistab välja erilised jätketekujulised moodustised, mida nimetatakse
8-2-13-2-1.jpg (22678 bytes)
kulenditeks. Ühelt raku poolelt kulendid kaovad, teise aga moodustuvad uued. Kulend moodustub tsütoplasma liikumisel rakus - see justkui voolab kohta, kuhu amööb kulendit moodustada soovib ning sopistub seal kulendiks. Kulendite abil liigub amööb edasi, seetõttu nimetataksegi amööbi kulendloomaks.
8-2-13-2-2.gif (18578 bytes)   Kulendid ei ole tähtsad mitte ainult amööbi liikumisel, vaid ka toitumisel. Kui amööbi lähedusse sattub toiduks sobiv osake – vetikas või bakter, haarab amööb selle oma kulendite vahele ning toiduosake liigub läbi rakumembraani amööbi rakku. Toiduosake ei jää aga rakku vabalt,
vaid selle ümber moodustub toitevakuool, kus toimub toiduosakese seedimine. Nii saab amööb vajalikku energiat.
Toitumise ning elutegevuse käigus tekkib aga amööbi kehasse mitmeid jääkaineid ning üleliigset vedelikku. See viiakse rakust välja tuikekubliku abil. Siia kogunevad rakule mittevajalik vedelik ja jääkained ning kindlate ajavahemike järel heidetakse need läbi rakumembraani rakust välja. Tavaliselt toimub väjaheitmine iga 5-8 minuti järel. Kuna eritamine toimub kindlate ajavahemike järel, nimetatakse tuikekublikut ka pulseerivaks vakuooliks.
  Amööbid paljunevad mittesuguliselt pooldumise teel. Amööbirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Soodsates tingimustes võib amööb poolduda üks kord ööpäeva jooksul. 8-2-13-2-3.gif (10230 bytes)
  Ebasoodsates tingimustes võivad amööbid moodustada tsüsti. Raku ümber moodustub tugev kest, mille tõttu loomake ei saa enam kulendeid moodustada. Nii on takistatud amööbi liikumine ning toitumine ja raku elutegevus katkeb. Tsüstid moodustuvad näiteks talve tulekul. Kevadel aga laguneb paks rakku ümbritsenud kest ning amöb alustab oma tavapärast elu.