EESTI KEELEMEHI
JOHANNES AAVIK

     Noor-Eesti liikumisest kasvas välja keeleuuendusliikumine, mille eesotsas olid Johannes Aavik ja Villem Grünthal-Ridala. Keeleuuendusliikumise eesmärgiks oli eelkõige eesti üldkeele, eriti ilukirjanduskeele arendamine.

1. Kuidas mõistad J. Aaviku kirjutist "Eesti keel tulevikus"?

     pavta gei - kõik voolab - ütleb wana Joonia mõttetark Heraklitus, keda "tumedaks" nimetati, ja tal oli õigus. Sest looduses ei ole ialgi peatust; kõik ruttab kuhugi teadmata kaugusesse, kõiki kisub ajajõe wägew wool enesega; kõik, puud põesad, kiwid kaljud, ehitused ja hooned - inimeste kätetööd - muudawad oma kuju karwa, kui ka sagedasti nii pikkamisi, et meie oma lühikese eluea sees sellest suuremat märku ei saagi.
     Nõnda on ka lugu Eesti keelega. Ka tema ei jää igawesti selleks, mis ta praegusel silmapilgul on [- - -]
                                                                                                  1901

                                                                      ("Üheksa aastakümmet" järgi)

2. Kuidas põhjendab oma keeleuuenduslikku ja õigekeelsuslikku tegevust J. Aavik kirjas E. Hubelile 16. augustil 1912. aastal?

     "Neil suvekuudel, mis Kuressaares olen mööda saatnud, on mind kõige enam keeleküsimused huvitanud ja ma ei ole muud teinud kui õigekeelsuse üle artiklid kirjutanud. See sündis osalt majanduslikuil põhjustel, kuid pääasjalikult et minus ikka enam ja enam järgmine tõearvamine (Überzeugung) kindlaks saab: keeleküsimused vaja meil kõige päält ära otsustada ja keeleasi korraldada; ilma rikkama, enam arenenud, enam fikseeritud keeleta ei ole ka ükski estetilisem kirjandus ega parem stiil võimalik. Ma ei või keele praegust seisukorda lihtsalt mitte rahuliku meelega pealt vaadata, see revolteerib, see irriteerib mind. Ja see sundiski mind sule kätte võtma..."    

                                                       (K. Mihkla "Johannes Aaviku elu ja tegevus")                          
...................................................................................
...................................................................................

3. Missugused Johannes Aaviku uuendustest on käibel ka tänapäeva eesti keeles?

* i-mitmuse kasutamine, et vältida t (d) liiga sagedast kordumist lauses,
näit. keel, keeli - keelil;
* eesti keele häälikulise ilu tõstmiseks kasutada järgsilpide u asemel o-d nii soome laenudes kui ka omis sõnus, kus see oli varem keeleajalooliselt esinenud,
näit. jaloto, eluto;
* uudissõnad: jaunis, kaame, muserdama, peirima, pädev, siiras, väisama, yrm

                                                          (K. Mihkla "Johannes Aaviku elu ja tegevus")