HÄRJASILM
A.Raitviir

Sellest lillest on lasepõlves pärgi punutud. On istutud omaette põlluserval, kitkutud ükshaaval ära valgeid keelõisi ning loetud vaikselt endamisi: armastab, ei armasta … Rahvas kutsub teda karikakraks, kutsub ka mõne teise, vähem meelitava nimega, aga tavaliselt jääb märkamata, et karikakra nime alla mahub tervelt kolm erinevat taime. Neil kõigil on kahevärvilised korvõisikud kollaste putkõitega keskel ja valgete keelõitega ääres. Kõige tavalisem ja massilisemalt kasvav nende hulgas on aga härjasilm, mitte valge karikakar, ega ka kesalill. Selleks, et neid taimi üksteisest eristada, tuleb tähelepanelikult vaadelda nende lehti. Kui valge karikakra lehed on kaheli sulgjagused ja kesalille lehed isegi kuni kolmeti sulgjagused väga peente niitjate hõlmadega, siis härjasilma lehed on terved, talbja kuju ja täkilise servaga. Et nende kolme liigi segiajamine on väga põhjalik olnud, näitab see, et mõnel pool on härjasilma ka kesalilleks nimetatud ja tema abil ilma ennustatud: palju kesalilli toob kuiva suve, vähe kesalilli märja suve.

 

A.Raitviir. Suvelilled. - Tallinn: Valgus, 1979. - Lk. 41.