JÄRVEDE SÜND
Jüri Pärni

See lugu juhtus vanasti.

Olnud ilus heinaaeg. Karksi kandi rahvas kõik heinamaal loogu võtmas. Äkki tõusnud kange tuul ja taevasse kerkinud koletu must pilv. Pilvest kõmisenud hoiatav hääl, et inimesed heinamaalt ära koju jookseksid. Siis voolanud pilvest veevaling alla. Mõne silmapilguga tekkinud lainetav järv. Seda nimetatakse nüüd Veisjärveks.

Aga see lugu juhtus hiljaaegu.

Veisjärve lähedal, otse Karksi muistsete lossivaremete juures orus oli soine niit, mille keskel voolas mudase põhjaga oja. Praegu läigib orus ilus järv. See ei tulnud sinna kanges tuules kõmiseva pilvena ega allavoolava veevalinguga. Hoopis Karksi kandi rahvas sõidutas orgu traktorid ja buldooserid. Nende mootorite kõminal hakkasid inimesed ise järve tegema- järvesüvendit kaevama.

Kahel pool järve on järsud kaldad, mägimännid kaldapealseil. On kaks liivaranda suplejatele ja järves mitu väikest saart. Uuele veekogule anti nimeks Karksi Paisjärv. See järv rajati inimestele silmailuks, aga ka selleks, et oleks hõlpsam põlde ja õunaaedu kasta.

Täheke,1974/ 5.