KODUKAKK

 

Puuoksal nagu villasakk

on udusulis kodukakk.

Kui proovin teda katsuda,

ta õelalt nokka naksutab.

Ta ette torkan haugiliha,

ka see teeb talle väikselt viha,

siis äkki kael ning nokk teeb jõnks -

kaob liha kõrist alla klõnks.

 

Võin tuua terve virna hauge,

ta hädavaevalt paotab lauge.

Vaid istub oksal nagu kägu

ning kangesti on seda nägu:

"Võin võtta näru kalapära,

kuid mind üks loll ei osta ära."