MAAKAART
Leelo Tungal

On väike küll maakaart,
kuid neli ilmakaart
ta peale mahub rahuga:
kõik mered ühes vahuga,
kõik suured liivakõrbed,
kõik puud - ükskõik kui kõrged,
kõik järved, jõed ja riigid,
kõik linnatornipiigid
ja kõigi laste isamaad -
nii suuremad kui pisemad.
Kaart tunneb kõiki koski
ja kõiki kuuski - kaski.
Ta peale mahuvad kõik mäed
ja isa suured töökad käed…

Näe, selle mandri nimi on Aafrika. Paistab, nagu oleks ta pisitilluke nagu nuku jalajälg. Aga kus ta siis pisike saab olla, kui sinna peavad ära mahtuma nii lõvid, krokodillid kui elevandid, nii kõrbed kui dzunglid, nii suured kui väikesed neegrid - jah, palju riigitäisi neegreid! Kaardid on nii kavalasti joonistatud, et Ameerika näib nendel nagu keskelt imepeenike sipelgas, Austraalia paistab suureninalise klouninäona ja Euraasia on justkui paljude poegadega pannkook. Ema tehtud ülepannikook on kaardi- Euraasiast suuremgi! Õnneks pole lugu päriselt nii - asi läheks ju hulluks, kui üksainus pannkook kataks kinni kõik Soomemaa metsad ja Prantsusmaa majad ja Siberi taigad ning tundrad! See pannkook varjaks ju ära ka Tallinna taeva, ja ema ei näeks teist kooki pannile pannagi! Kaardimeistrid on jõed ja järved ja mäed ja linnad maakaartidel nii kavalasti väikeseks joonistanud selleks, et kaardile mahuks ära kõik, mis maakeral olemas.
Näe, see kõige suurem riik Euraasias on Venemaa. Venemaal on mitu merd, aga seda merd, mis sarnaneb pisut kuju poolest kummargil naisega, kutsutakse Läänemereks. Selle naise moodi mere käe all asub üks väike maa, ja see ongi Eestimaa.

Näe, siin on pisikene täpp -
veel tillem kui mu väike näpp.
Täpp puutub kokku merega.
Siin elangi koos perega.
Loe ära TALLINN täpi pealt -
see ongi Tallinn täpipealt!
Eks ole ikka imelik,
et terve linn - nii lai kui pikk -
saab kaardil väikeseks i-peaks
Kaart ise seisab - kes ei teaks -
mu koolikotis.
Aga see ei paista üldse silma,
kui linna vaatad lennukist -
me koolgi vaevalt paistab vist…
Kuid koolikaardil on kõik Maa,
ja Tallinn näib seal täpina!

Tungal, L.Väike ranits., Tln:."Eesti Raamat", 1982, lk.10- 11.