NURMENUKK
A.Raitviir

Nurmenuku leiame maikuu keskel õitsemas metsaservadel, hõredates metsades, kuivadel aruniitudel. Ta armastab lubjarikast pinnast ja seepärast on teda palju just Põhja-Eestis ja Saaremaal ning Muhumaal, kus ta kohati moodustab suuri kuldseid maad katvaid vaipu. Rahvas tunneb teda ka käokaatsa, kanavarba, kikkapüksi ning teistegi nimede all. Nurmenuku õiekroon on kokku kasvanud putkeks, mille suudmest paistab ühtedel õitel välja emakas, teistel aga viis tolmukat. Nurmenukul on kahesuguse ehitusega õisi: osal on pikk emakakael ja lühikesed tolmukad, osal aga vastupidi. Kahesugune õite ehitus on kujunenud välja takistamaks isetolmlemist; putukad saavad kanda õietolmu lühikestelt tolmukatelt lühikesele emakale ja vastupidi ning õietolm ei satu kunagi sama tüüpi õie emakasuudmele. Nurmenukk on rahva hulgas hästi tuntud ravimtaimena. Tema lehtedes on väga palju C-vitamiini ja noortest lehtedest võib teha vitamiinirikast salatit.

 

A.Raitviir. Kevadlilled. - Tallinn: Valgus, 1977. - Lk. 21.