PÄÄSUKE
Joh. Käis

1. Pikk ja käre talv oli möödas; pikkamisi tuli kevad, aga ta tuli siiski. Lastel oli talvel igav. Pärast küünlapäeva pärisid Anni ja Manni iga päev:

"Ema, millal tuleb kevad? Ema, kas homme on juba kevad?"

"Siis tuleb kevad, kui ilmad soojaks lähevad."

"Aga millal lähevad ilmad soojaks?"

"Kui linnud juba laulavad, kui pääsuke tagasi tuleb," seletas ema, "siis on päris kevad."

Lumi kadus ja maa tahenes, aga ikka veel ei lastud lapsi murule mängima, sest oli veel vilu, ikka veel polnud pääsukest. Küll käisid lapsed sagedasti aknal, jooksid tihti trepilegi vaatama, aga pääsukest ei tulnud ega tulnud. Nüüd viimaks ilmus pääsuke: seepärast oli mudilaste rõõm piirita!

2. Anni ja Manni jooksid värava juurde. Pääsuke ei lennanud ära, vaid jäi rahulikult istuma, sest ta teadis, et lapsed ei tee talle paha.

"Tere, tere lapsukesed!" vidistas ta neile vastu, "tervisi kaugelt maalt!"

"Tere, tere, pääsuke!" vastasid lapsed. "Aga miks sa varemini ei tulnud? Oh, kuidas me sind ootasime!"

"Heameelega oleksin tulnud, lapsukesed, aga ei võinud, sest kartsin teie käredat talve".

"Kus sa talvel olid?" pärisid lapsed.

"Olin kaugel lõunamaal," vastas pääsuke, "seal, kus talve ei olegi. Oh, kui ilusaid palmipuid seal kasvab, kui toredate sulgedega linde lendab seal, öösiti aga möirgab lõvi ja tiigrid ning leopardid aitavad kaasa! Ja kui ilus ilm seal on! Vihma ei saja seal kuude kaupa, vaid on alaline päikesepaiste."

3. "Mispärast sa sealt siis ära tulid, kui seal nii ilus on? Kui meie sinna saaksime, siis ei tuleks me iialgi enam tagasi!" ütlesid lapsed. Pääsuke naeratas, sest temale tuli meelde, kuidas Anni mineval suvel naabertalus olles nuttis ja koju kippus.

"Siin on mu kodupaik," seletas siis pääsuke: "siin olen sündinud ja üles kasvanud. Süda kipub ikka tagasi vanasse pessa. Ka pole seal siinset mahedat kevadet, millal kogu loodus uuesti ärkab, puud lehtivad ja õitsevad, haljast rohurüpest lilled ilmuvad, kõik kohad linnulaulust rõkkavad ja lapsed rõõmsasti mängivad. Seda kõike seal ei ole, vaid seal on suvel peaaegu alati lämmatav kuumus nagu rehetoas, kuhu kord kogemata juhtusin. Head päeva seekord, lapsed! Teinekord jutustan teile rohkem lõunamaast. Nüüd pean kohe hakkama pesa ehitama."

Ja pääsuke vilksas lendu. Lapsed aga jooksid kilgates tuppa:

"Ema, ema! Nüüd saame murule ja metsa: pääsuke on juba siin!"

Mõtlemiseks:

Mis pääsukesele meeldis lõunamaal? Mis talle siiski seal ei meeldinud? Kus pääsuke öösel soojal maal magas? Kui lapsedki oleksid sügisel ühes pääsukestega saanud soojale maale, mis nad oleksid seal teinud? Kuidas oli looke pääsukeste minekust sügisel?

Vanasõna: Seal on hea, kus meid ei ole.

Johannes Käis, "Esimesed Vaod", J. Ratassepa trükk, Tallinnas 1936.