TAMM
Hendrik Relve

Miks tammel talveks tihti lehed külge jäävad, selle kohta teab rahvasuu kõnelda järgmise loo. Vanapagan käinud taevataadi käest lunimas, et lubagu too kas või kordki põrguisandal omatahtsi tegutseda. Taevaisa olnud pealekäimisest nii tüdinud, et viimaks nõustunud: "Olgu! Aga ainult ühel tingimusel. Sa saad vabad käed vaid siis, kui kõik lehtpuud enne kevadet raagu lähevad."
Vanatühi olnud silmapilk nõus. Ta ei teadnud, et Jumal läkitas oma lemmikpuule tammele salajase käsu lehed alles jätta. Talve tulekul hõõrus põrguvürst rõõmuga käsi. Puud paistsid minevat raagu nagu igal aastal. Ainult ühel puul olid lehed veel küljes. Aga pikk talv oli ees ja Vanapagan oli kindel, et enne kevadet on seegi puu paljas.
Mida enam kevade poole, seda murelikumaks vanatühi muutunud. Käinud iga päev tammepuud uurimas. Lõpuks, kui talve viimane päev käes, vihastanud põrguisand koledal kombel. Karanud tamme kallale, hakanud seda sakutama, kolkima ja raputama. Kõiki lehti polnud ta ometi puult maha saanud. Nii jäänud Vanapagan järjekordselt kaotajaks pooleks. Aga loo mälestuseks olevat tammel siiamaani lehed küljes, servad sakilised, otsekui rebitud, ja tüvi muhklik, otsekui raskeid hoope saanud. Kes ei usu, mingu ja vaadaku järele.
Loodusteadlased annavad lehtede okstel püsimisele teistsuguse seletuse. Tammede perekond, kuhu kuulub ligi 500 liiki, on pärit soojalt lõunamaalt. Seal on puud igihaljad ega heida igal aastal lehti maha. Eesti on aga tamme jaoks karm põhjamaa, siit põhja poole kasvab harilikku tamme vaid Lõuna-Soomes. Tamm unustab lehed poetada sellepärast, et pole siinsete oludega päriselt kohanenud. Vaadake tamme lehti! Need on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võib näha ainult kasvuhoones.
Tamme kutsutakse puude kuningaks. Tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. Eesti jämedamate tammede ümbermõõt küündib üle seitsme meetri ja vanus üle poole tuhande aasta. Meist lõuna pool, kus ilmastik on harilikule tammele soodsam, kasvab ka üle 10-meetrise ümbermõõduga ja ligi 2000 aasta vanuseid hiiglasi.
Tamme seeme on pähkli moodi tuum tõru sees. Seegi on kuninglikult raske. Tuum on näiteks kuuse seemnest 400 korda raskem. Kui tuuma üks ööpäev vees leotada, muutub see söödavaks. Leotatud tõrutuumi võib kuivatada, jahvatada ja koogiks küpsetada. Põhja-Ameerikas on elanud indiaanlasi, kellele tammetõrujahu oli peamiseks leivajahuks.
Ka tamme juur on võimsam kui teistel puudel. Jäme peajuur võib ulatuda põhjaveeni välja. Paljud rahvad on pidanud tamme piksejumala puuks. Pikne lööb tõesti sagedamini tammepuusse kui teistesse puudesse. Tema latv ulatub ju tihti teistest kõrgemale ja juur sügavamale. Ta tõmbab välku ligi nagu piksevarras. Seepärast ei maksa äikese ajal puude kuninga krooni alla vihmavarju minna.
TÄHEKE.1989/11.