KIVISTISTEST JA NENDE KOGUMISEST  IV
D.Kaljo

Limused Eestis esineb limuseid vanaaegkonna kihtides õige sageli, kuid kahjuks on nad enamasti väga halvasti säilinud. Tavaliselt leiame kivististena ainult limuste kodade ja karpide valatisi (limuse koja täitnud kivim, mis on pärast koja hävimist säilitanud koja aiseõõne kuju).

Limustest on teod ja karbid ka kaasajal laialt levinud ning seetõttu hästi tuntud, seevastu peajalgsed, eriti meil esinenud nautiloiidid on enamikus juba välja surnud. Tänapäeval elavatest peajalgsetest võiks nimetada laevukest (Nautilus't), kaheksajalgu jt.

Laevuklaste (nautiloiidide) kivististena säilinud kojad on kas keerdunud ühes tasapinnas, veidi kõverdunud või täiesti sirged. Koda on jaotatud vaheseinte abil kambriteks, milledest esimest nimetatakse elukambriks ja ülejäänuid gaasikambriteks. Elukambris asus laevaklaste pehme keha, gaasikambrid olid aga täitetud gaasiga (enamasti lämmastikuga).Gaasiga täitetud kambrid muutsid looma koja kergeks, mis soodustas ujumist. Igas vaheseinas oli ümar ava, mida läbis torujas sifoon.

Kivi13.jpg (37824 bytes)
Keerdunud nautiloiid
Discoceras antiquissimum Vormsilt.

Laevukesel asusid sifoonis veresooned, kuid tema bioloogiline ülesanne ei ole veel päris selge. Paleontoloogias omab aga sifooni asend olulist tähtsust laevuklaste määramisel. Nii nimetatakse teatud rühma tsentraalse sifooniga sirgeid laevuklasi ortotseratiitideks, külgmise sifoonioga vorme aga endotseratiititeks.

Vanimad laevuklased nagu ainult mõne millimeetri pikkune Volborthella (esineb alamkambriumi nn. eofüütonliivakivides Lükatil jm.) või Cichlioceras (leidub kunda lademe lubjakivides paekaldal) olid sirged, seejärel ilmusid kõverdunud ning lõpuks keerdunud vormid nagu Discoceras meie ülemordoviitsiumist

Kivi1.jpg (36007 bytes)
Laevuklase Cocholiceras commune läbilõige Kunda lahe äärest

Laevuklased olid kõik merelised organismid, kes omasid enamikus võimet aktiivselt liikuda. Üksikute haruldaste leidude põhjal, milledel on säilinud koja ülemise ja alumise poole erinev värvus, on saadud kindlaks teha, et sirgetel nautiloiididel asetses koda ujumisel horisontaalses asendis. Edasi liikusid nad nagu kaasaegne seepiagi, tagaosa ees, seejuures vett läbi keha eesosas asuva lehtri välja surudes. Kuid on võimalik, et osal laevuklastest oli ujumisel koda ka vertikaalses asendis, peapoolega all. Samuti on tõenäoline, nagu näitab mõnede nautiloiidide koja tugevasti lapik ehitus ja paksud seinad, et osa neist liikus merepõhjal roomates. Keerdunud vorme peetakse seevastu headeks ujujateks.

Nautiloiide esineb meil rohkesti paekalda lademete ning mõned sirged vormid võivad õige tähelepandava suurusega (kuni paar meetrit pikad).

Eesti Loodus juuli 1959