MAAVÄRINAD VEE ALL
Elliott Roberts

Kui kaugele tsunami jõuab?

Laine kiirus ookeanis sõltub vee sügavusest. Me võiksime täpselt ette öelda, mis ajal mõni merelaine mingisse kaugesse kohta jõuab, kui me teaksime vee sügavust terve akvatooriumi ulatuses. Ent seda me ei tea. On veel suure ookeanialasid, mida on väga vähe uuritud. Sellel vaatamata on siiski võimalik laine rännu aega ette öelda üsna suure täpsusega. Kõik tsunamid, mis jõudis Havail pärast Hilo katastroofi, ennustati ette mõneminutlise täpsusega. Kui mõni laine saabub pärale pisut varem etteöeldud ajast, leiavad okeonograafid sellele lihtsa põhjenduse: laine leidis sügavamad kohad ja parema tee, kui meile seni teada oli. Tsunamite tohutu energia ajab neid kaugete vahemaade taha. 1946. aasta Unimaki väinast alguse saanud tsunami, mis tabas nii rängalt Scotch Capi tuletorni ja Hilo linna, jõudis Valparaisosse Tsiilis kaheksateistkümne tunniga, läbides selle ajaga ligi kolmteist tuhat kilomeetrit. Ta saabuse pooleteise meetri kõrguse vallina, millele järgneisd väiksemad lained, mis alles mõne tunni pärast vaibusid.

Maavärin Valparaiso lähedal 1906. aastal lähetas nelja meetri kõrguse tsunami Maalaea lahte Havai saartel, kus ta kiskus puruks ühe laeva ankruketi. Läbinud peaaegu kaheksateist tuhat kilomeetrit, jõudis ta mõned tunnid hiljem Jaapanisse, kus jätkas oma purustustööd. Pisut varasem tsunami, mis tekkis Iquique lähedal Tsiilis, jõudis kahe ja poole meetri kõrguse lainena Hakodatesse Jaapanis, haarates Fidzi saartest möödudes kaasa tuhandeid kohalikke elanikke.
Tsunami, samuti nagu tõusuline, võngub või pulseerib ookeani piirides. Mõnikord ta põrkab rannikult tagasi. Hanasakis Jaapanis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkaisd tagasi Aasia mandrinõlvalt. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala.

E. Roberts. Värisev maa. - Tallinn: VALGUS, 1971. - Lk. 117.