KUIDAS SOOMAAGIST RAUDA SAADI III
Arvi Lauringson


Praegu redutseeritakse rauamaak kõrgahjus joonisel toodud skeemi kohaselt. Koks annab kõrge temperatuuri (1800 - 2000 C?), nii et maagist saadakse lõpuks malm. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks.

raud.jpg (62520 bytes)

Kui võrrelda muistset rauasulatusredutseerimiskollet tänapäeva kõrgahjuga, siis üldjoontes on nad ju vägagi sarnased. Praegu kasutatava rauamaagi asemel oli vanasti soomaak. Kuumust andis puusüsi (nüüd koks). Kõrgahju antakse pidevalt õhku, vanasti tehti tuult lõõtsade abil.

Õhuhapnikuga reageerides koks või puusösi põleb, vabaneb soojus. Kuid süsi võtab osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist. Süsihappegaas, läbides koksi või puusöe, annab vingugaasi.Vingugaas kulub aga juba raua redutseerimiseks.

Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis on pehme ja plastiline.

Koos rauaga redutseeruvad maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid. Redutseerunud väävel ja fosfor halvendavad aga oluliselt raua kvaliteeti. Tänapäeva tehnoloogia kohaselt oksüdeeritakse need lisandid toorrauast välja, vanasti töödeldud sooraud aga jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks.

Räbustite ülesandeks on kõrvaldada maakides leiduvad mehaanilised lisandid (liiv, savi) ning põletamisel tekkiv tuhk. Nagu juba öeldud, kasutati vanasti selleks arvatavasti lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis annab aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. šlaki.

Soomaagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada.

Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 900?C temperatuuril eralduvad sellest karbonaadid ning keraamikamassi jäävad kaustiline magnesiit ja kustutamata lubi. Nõnda võis ahju materjal täita üksiti ka räbusti osa.

Soomaagist malmi ja terase tootmist meil ei teata. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Kas samal ajal Räpinas tegutsenud rauatöökoda (Eisenhütte) oli suuteline juba rohkemaks kui kolded meie külades, pole teada.

Raua saamine oli muiste ränkraske ja keerukas töö. Kõigepealt maagi hankimine, peenestamine, ilmselt ka puhastamine. Siis puusöe tegemine. Savist kolde vormimine. Sulatamine- redutseerimine lõõtsade pideva töö ja tule valvamisega. Kolde lammutamine, raua kogumine. Hilisem raua kuumutamine ja tihendamine.

Kuid rauda oli ju nii väga vaja.