MÄLESTUSI EEPOSE KOOSTAJAIST
I

Faehlmanni sünnikoht on end. Ao mõisas Rakke jaamast 1,5 km lääne poole otse Ao jõe kaldal. Säilinud on mõisahoone (ehitus ise ei ole Faehlmanni- aegne, pärineb hilisemast ajast); valitsejamaja, milles nägi maailmavalgust Faehlmann 20. dets. 1798. a., lagunes 1952. aastal. Praegu on sünnimaja kohale Rakke keskkooli kodulooringi poolt paigutatud seda märkiv kivi.

Vaade Endla järvele Kärde mäelt maanteelt, mida mööda Faehlmann sõitis korduvalt Aolt Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli, on antud Faehlmanni poolt elava kirjelduse kujul:

"Kes väikest postmaanteed mööda Tallinna sõitnud, on silmi lahti lüües Kaarde (=Kärde) mõisa taga kena vaadet näinud. Tee käib järsu mäe otsas ja paremal pool laotab ennast sügav org laiali, millel kaugel pimedad okaspuumetsad ja kaunid mäekünkad rajaks. Org on rabane ja kasvatab väikesi saare sarnaseid kasetukki. Ühesugune ilus on vaade selga kui segase ilmaga; kes hommikul rõõmuga alla orgu vaadanud, ei vaata vähema rõõmuga lõuna ega õhtu, ja ilusal juuniööl ei ole mõttekujutust tarviski - selge ilmaga võib Murueide tütreid udus veepinnal tantsimas näha. Oru kõige toredam ehe on suur järv selge veega, mis igal valgusel rändajale nagu puhas hõbe vastu naeratab. Aga tahab keegi orgu ja järve lähemalt vaadata, siis on vaeva palju ja kasu vähe. Pealkandmata raba takistab uudishimulise sammumist ja kõrge pilliroog katab kaldal hõbejärve vaadet. Mägedelt on vanad eestlased vist sagedasti hea meelega orgu alla vaadanud ja, nagu on arvata, oli vaade sel ajal veel ilusam olnud, sest sakslane, kes üksnes kasu taga nõuab, on metsa maha raiunud ja eestlase adra ette pannud, et kuldsest külvist kuldset saaki saaks."

Faehlmanni elulooga seotud mälestuspaiku leidub veel Rakveres ja Tartus.

Rakvere kreiskooli maja, milles Faehlmann käis koolis 1812 - 1814, on säilinud, asetseb Rakveres.

Rakvere Vallimäel lossivaremete juures on nii Faehlmann kui ka Kreutzwald käinud mõtisklemas vanadest aegadest, saanud äratust eestlaste ajaloo ja lossi kohta käivate muistendite tundmaõppimiseks. Vabadel päevadel on kreis- ja elementaarkooli poisid Vallimäe taga korraldanud jõukatsumisi, nii ka sõjamänge muistsete Trooja sõdade eeskujul. Õlimaal sellest võitlusväljast olevat rippunud Faehlmanni seinal, ja seda maali on omanik näidanud oma lähedastele sõpradele deviisi all: "Ka meie olime troojalased".

Lossivaremetega on seotud ka legend, kuidas kolm eluaegset sõpra - J.J.F.Nocks, Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann nooruspäevil andnud ustavusvande eesti rahva heaks elada ja töötada. Nad jaganud seal ka eluülesanded. See on tõepoolest ainult ilus luulelugu, mis ei vasta ajaloolisele tegalikkusele, sest kui Kreutzwald 1815. aastal tuli Rakveresse kooli, oli Faehlmann sealt juba lahkunud. Ei ole ka teada, et nad kunagi hiljem oleksid Vallimäel koos olnud. Aga meil on selle kauni legendi kunstiline kujutus Kr. Raua söejoonistuse näol "Viru vanne"