Eesti Vabariik


83 aastat tagasi - 24. veebruaril 1918.aastal avaldas Eestimaa Päästmise Komitee "Eesti iseseisvus manifesti." Seda päeva loetaksegi esimese Eesti Vabariigi päevaks.

Eesti oli kodanlik vabariik.
Kodanluse võimu aluseks sai Asutavas Kogus 15. juunil 1920. aastal heakskiidetud põhiseadus.

12. märtsil 1934.aastal korraldasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde.

Sügisel 1934 saadeti senine parlament laiali.

1935. aasta veebruaris toimus rahvaküsitlus. Enamik inimesi kiitis heaks K. Pätsi ettepaneku moodustada Rahvuskogu.

12. veebruaril 1937. aastal kokkutulnud Rahvuskogus võeti vastu põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1938. aastal.

1938. aasta aprillis valiti K. Päts presidendiks. Parlament koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Ükski parlamendis heakskiidetud seadus ei hakanud kehtima presidendi kinnituseta.

21. juunil 1940. aastal algas Eestis sotsialistlik revolutsioon. K.Päts oli sunnitud samal päeval ametisse kutsuma J. Varese rahvavalitsuse.

14.-15. juunil valitud uus Riigivolikogu kuulutas Eesti 21. juulil 1940. aastal nõukogude
sotsialistlikuks vabariigiks.

24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine keelati.

24. veebruaril 1992.aastal hakati taas üleriigiliselt Eesti Vabariigi sünnipäeva pühitsema. Selle päeva hommikul teatati, et esimene Eesti rahvusvärvidega lipp, seesama kangas, mis 1884.aastal Otepääl sisse õnnistati, on üles leitud. Oma peidupaigast toodi see välja 1991. aastal jõulupühade ajal.

Eesti riigilipp
Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus.

Sinine - taeva värv - tähendab rahva omavahelist usaldust ja truudust;
must on mullapinna ja Eesti mehe muistse rahvariide kuue värv;
valge tähendab puhtust ja lootust paremale tulevikule, rahva püüet valguse ja hariduse poole.

Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda
1. novembril 1905. aastal Tartus. 27. juunil 1922. aastal kuulutati sinimustvalge seadusega
riigilipuks. Riigilipuseaduse järgi on Eesti lipu normaalsuurus 105x165 cm.

Eesti vapp
Igal riigil on oma vapp. Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju: suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kujutatud kuldsel kilbil kolme sinist lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi
allosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja kujutis on sama mis suurel riigivapil, kuid tammeoksteta. Eesti riigi vapi motiiv pärineb 13. sajandist, kui Taani kuningas Voldemar II annetas Tallinnale kolme lõviga vapi. Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas seadusega Eesti riigivapi 19. juunil 1925. aastal.