TARTU KASSITOOME AJALOOST
Niina Raid
II

Aastal 1894 - 1895 ehitati Toomkiriku vastu Kassitoome raveliinile magnetismi uurimise puitpaviljon, mis põles maha 1931.a. Püsiehitisi pole Kassitoomel kunagi olnud. Sajandi algul olid suured rahvakogunemised sellel alal lubatud vaid Savi (0. Lutsu) tänava äärses osas, kui need ei toimunud Toomkirikust läände jääval platsil. Nimelt juba XIX saj. esimesel poolel ei külvatud muru Toomkiriku valli jalamile, sest see pidi jääma üliõpilastele mängukohaks ja võimlemisharjutuste paigaks. Sealsamas toimus ka esimese eesti üldlaulupeo kiriklik avamine 1869.a. juunis kuni 12 000 inimese osavõtul. Praegu on siin tenniseväljakud, mida kasutasid juba sajandi algul üliõpilaskonvendid. Üks tenniseväljak asus Kassitoomel uue anatoomikumi vastas. Läinud sajandi lõpul oli ala konfiguratsioon barokselt rahutu. Vastandina Toomemäe sirgeile puiestikele kulgesid Kassitoome teed kaarjalt küngaste vahel laskudes või tõustes ja pakkusid vahelduvaid vaateid väikesel maa- alal erinevailt tasandeilt.

Kassitoomega on lahutamatult seotud mõned ümbritsevad ehitised, mis lõpetavad parkmaastiku. Piiri tänava äärde ehitatud hilisklassitsistlik palkmaja hakkas kohe domineerima Kassitoome- poolsel küljel. Maja sammasrõdult avanes lahe vaade üle liivaaugu Toomkiriku varemete suunas. Mainitud hoone on kultuurilooliselt oluline, sest selles on elanud kaks tuntud teadlast: aastail 1864 - 1867 klassikalise filoloogia, esteetika ja kunstiajaloo professor ning ülikooli kunstimuuseumi juhataja L. Schwabe ja 1867 - 1876 looduseuurija K.E.v. Baer, kellele Kassitoome oli viimastel eluaastatel mõtiskluste paigaks.

Teine pargi piirdena mõjuv maja on N. Burdenko 6 (praegune EPA klubi), mis kuulub eklektilise arhitektuuri näitena (1888.a.) Kassitoome ansamblisse. Pisut esilekippuv on kallakuäärne maja Oru 2 (alates 1955.a. Tartu Linnamuuseum). Süvendina kulgeva O. Lutsu tänava alguses piirab Toomeorgu uue anatoomikumi pikk eklektiline esikülg (arhitektid R. Guleke ja Bernhardi, 1888).

Kassitoomelt vaadatuna on eriti imposantne Toomkiriku telliskivipunane läänefassaad oma kahe tömbi torniga ja gootipäraste aknaavadega. Vaatepilt võis olla veelgi suurejoonelisem Baeri aegadel, millal Toomemäe ja Kassitoome haljastus alles noor oli.

Alates 1920- ndaist aastaist pole tuntud erilist huvi Kassitoome vastu. Sinna kustutati tavapäraselt üliõpilaste 1. mai ronkäigu tõrvikud. Talviti tehti uljast kelgusõitu. Aastail 1949 - 1960 peeti Toomeorus seitse laulupäeva ja -pidu ning anti kuus vabaõhuetendust. Ajalehe "Edasi" 1960.a. selleteemalisest diskussioonist osavõtjate enamik oli seisukohal, et Kassitoome peab endiselt liituma põlise Toomemäe pargiga. Kirjutisi läbis mure tema praeguse välisilme pärast, mis on planeerimata ja räpane. Leiti, et Toomeorg pole sobiv massiüritusteks.

Kassitoome on üle kolme sajandi olnud tihedalt liitunud Tartu linnaga. XVII ja XVIII sajandil oli see linna eelkindlustuste ala, samuti linna kruusa- ja liivaauk. Pargiks kujundatuna aastast 1874 on Kassitoome jäänud jalutuspaigaks ning looduslikuks jätkuks naabruses kõrguvale Toomemäele. Oruveeru läänes äärestava N. Burdenko tänava hoonestus XIX sajandi teisest poolest on ajalooliselt seotud Kassitoome panoraamiga. Vastaspoolel, idas, kõrguvad Toomkiriku varemed, lõuna pool on piirdeks uus anatoomikum, mille tagant algab elamurajoon. Põhjaküljel pole Kassitoomel ranget lõpetatust.

Mitmetes keskajal ringimüüriga piiratud Euroopa linnas on kindlustuste lõhkumise või hävitamise järgi nende endine ala haljastatud vanalinna ümbritsevaks ringpargiks (Krakovis, Tallinnas). Tartu Kassitoome haljastus võiks tulevikus jätkata Komsomoli tänava paremal poolel amortiseerunud elamute arvel, et luua ühendus botaanikaaiaga ja Oktoobri puiesteega Emajõe kaldal. Selliselt oleks linnapildis eraldatud ajalooline vanalinn hilisematest eeslinnadest.