MIDA ON SÄILINUD PULLI ÜRGSETE ASUKATE KEELEST
Paul Ariste
I

Võib julgesti väita, et Pulli ja mujalgi Pärnu jõe mail on umbes 4500 - 5000 aastat kõneldud keelt, mida seal räägitakse praegugi, s.o. üht soome- ugri keelt. Nõnda kauges minevikus polnud too keel siiski samane praeguse eesti keelega, vaid oli soome- ugri keelkonna üks haru, millest on kujunenud tänapäeva sugulaskeeled.

Pullis oli elanikke juba enne seda, kui Pärnu jõe maile jõudsid soomeugrilased. Pullis on elanud kunda kultuuriga kalastajad ja kütid juba VIII aastatuhandel e.m.a. Need keskmise kiviaja elanukud olid tulnud lõunast pärast viimase mandrijää taandumist, kui olid kujunenud eeldused püsivaks asumiseks. Keskmine kiviaeg kestis meil IV aastatuhandeni e.m.a. Nagu arheoloogid ja antropoloogid on osutanud, olid Läänemeremaade ürgsed asukad europiidid. Nende europiidide hulka on tulnud ida poolt umbes 5000 aastat e.m.a., keskmise kiviaja hilisemal perioodil laponiidseid siirdlasi, kes võivad olla soomeugrilased. Need harvad idapoolsed laponiidid ning lõunast, peamiselt Dnepri keskjooksult, tulnud indo- euroopa algupära olnud teised siirdlased segunesid varasemate asukatega (Jaanits, 1974). Soomeugrilaste pidev hulgaline tungimine hilisemate läänemerelaste (ehk läänemeresoomlaste) aladele algas III aastatuhandel e.m.a. Soomeugrilastele oli tüüpiliselt omane kammkeraamikakultuur, mis nooremast kiviajast alates on pidevalt edasi arenenud uuemateks kultuurideks, jõudes lõpuks meie kaasaega.

Kunda kultuuri põlised kandjad polnud soomeugrilased. Soomeugrilased asusid siis idas Uurali, Kama ja Kesk- Volga aladel. Kunda kultuuri kandjad polnud ka praeguste indo- euroopa keeli kõnelevate rahvaste eelkäijad, sest indo- eurooplasedki vallutasid Põhja- ja Lääne- Euroopa palju hiljem. Kunda, Pulli ja teised Läänemeremaade keskmise kiviaja asukad kuulusid nn. protoeurooplaste hulka. Protoeurooplaste antropoloogiline tüüp asustas keskmisel ja nooremal kiviajal ning veel pronksiajalgi ulatuslikult Euroopat. Need protoeurooplased rääkisid keelt, millest teame õige vähe. Ainus keel, mis usutavasti võib küündida tagasi protoeurooplaste keelteni, on baski keel Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Temale pole leitud sugulasi ühestki elavast keelkonnast. See on jääne kunagi Euroopas kõneldud keeltest. Protoeuroopa keelte hulka arvatakse ka etruski keel, mida kõneldi Loode- Itaalias ja mille kirjalikke mälestisi on säilinud peamiselt VI - III sajandist e.m.a. Protoeuroopa keeli on olnud ka pelasgi keel Kreekas, liguuri keel Põhja- Itaalias ja Kagu Gallias, eteokreeta keel Kreetal ja eteoküprose keel Küprosel. Nendest keeltest on jäänud mõningaid kirjalikke mälestisi, nõnda et nende indoeuroopaeelne päritolu on täiesti reaalne. Ilma mälestusmärkideta hääbunud protoeuroopa keelte olemasolu võib oletada. Et asjaomased oletused ei ole siiski fantastilised, seda osutavad nn. substraatnähtused. Juba käesoleva sajandi alguses olid keeleteadlased küllaldaste andmete varal näidanud, et siis, kui mingi rahvastik on pikkamisi siirdunud teisele keelele, jääb tema algsest keelest sugemeid sellesse keelde, mis on astunud väistunud keele asemele. Endisest keelest jääb rahvastiku uude keelde sõnavara, eriti just geograafilisi mõisteid ja kehaosi ning nende funktsioone tähistavaid sõnu, loomade ja taimede nimetusi ning kohanimesid. Hääbunud keelest võib püsima jääda ka mõningaid foneetika-, morfoloogia- ja süntaksielemente (Ariste, 1962). Tänapäevastes keeltes võib mõni substraat olla väga vana. Mida vanem on substraat, seda vähem on temast sugemeid alles jäänud. Protoeuroopa substraati on nenditud peale läänemere keelte indoeuroopa, eriti just keldi ja germaani keeltest. Selle tõttu on läänemere, germaani ja keldi keeltes mõningaid ühiseid sugemeid. Täiesti usutavalt on osutatud, et Volga mail on asunud rahvaid, kes kõnelesid keeli, mis pole kuulunud ei soome- ugri, türgi- tatari ega indo- euroopa rahvastele, mis on aga jätnud ilmseid jälgi seal kõneldavatesse soome- ugri keeltesse (Serebrennikov, 1955 a, 1955 b). On usutav, et kunda kultuuri asukate keele või keelte sugemeid, substraati on võinud säilida ka eesti keeles ja teistes läänemere keeltes.