SOONTAGANA MAA JA TEMA MAALINN
Evald Tõnisson
I

Tuttavast hiiemäest umbes üks sööma- uni põhja poole seisis keset suurt Avasti sood Soontagana maalinn ühel umbes 1000 sammu pikal ja 500 sammu laial saarel. Salumäelt käis ainus tehtud tee läbi põhjatu soo kindlasse Soontagana linna. Mujalt ei olnud ainsalgi elaval hingel võimalik Soontaganasse saada. Seegi ainus tee oli nii kunstlikult otseti soo sisse löödud postide otsa tehtud, et võõrad inimesed ilma juhita seda teed mööda ei mõistnud käia. See tuli sellest, et teda sugugi näha ei olnud, vaid ta põlvist saadik sogase soovee all varjul seisis. Kes tee otsa peale sai, see ei olnud ammugi veel julge, et ta Soontaganasse sai. Salatee oli kitsas ja kõver. Kes neid kõverusi hästi ei tundnud, see astus mõne käänu kohal kõrvale ning uppus põhjatusse mudasoosse pääsematult. Isegi Soontagana elanikud pidid hoolega samme lugema ja mitmeid märke tähele panema, kui nad ei tahtnud teed kaotada ja põhjatus soos otsa leida. Niisugust teed oli umbes kaks versta. Siis tuli väike saareke kena metsaga. Keset saart käis tee suure tugeva müüri alt mööda, millel arutud virnad kive ja palke seisid, et neid ülevalt vaenlase peale loopida, kui tal korda peaks minema läbi soo tungida."

Praeguse Pärnu rajooni ala pakkus esiaja lõpul nii asustuslooliselt kui ka territoriaalselt kuuluvuselt üsna mitmekesist pilti. Varaajaloolised kirjalikud allikad heidavad mõningat valgust esmajoones rajooni põhjaosale, mis kuulus muistse Läänemere koosseisu. Sealtkandist pärineb ka valdav osa Pärnumaa noorema rauaaja muististest. Kesksem oli siin piirkond, mis Hendriku Liivimaa kroonikas kannab Soontagana maa nime - provincia, que Sontagana vocatur. Soontagana, täpsemalt tema tuumiku samastamine hilisema Mihkli kihelkonnaga pole tekitanud erilisi lahkarvamusi. On ju seda piirkonda kuni XIX sajandini ametlikult nimetatud Mihkli kihelkonnaks Soontaganas (St. Michaelis in Soontak). Samal ajal nähtub kroonikast, et Soontagana all on selles mõeldud küllaltki suur ala, mis lisaks Mihklile hõlmas ka ümbruskonna maid. Selle piirkonna ulatuse täpseks määramiseks on andmeid siiski napilt. Teatud tuge pakuvad Liivimaa kroonika sõnad, mille kohaselt Soontagana oli lõuna poolt mereäärset teed pidi tulles esimene Eestimaal: ei olnud järelikult Soontagana ja põhjapoolseima liivlaste maa - Metsepole - vahel ühtki muud väljakujunenud kindlamailmelist asustuspiirkonda. Kagu suunas pidid siis Soontagana valdused ulatuma vähemalt Pärnu jõe alamjooksuni. Pärnu ja Sauga jõe suudme vahel oli vana sadam mille lähikonnas paiknes tõenäoliselt ka kaubitsemiskoht. Viimasega võiks seostada Pärnust leitud muinasaardeid. Mis puutub maa- alasse Pärnu jõe alamjooksult kuni Läti piirini (praeguse Pärnu rajooni lõunaosa), siis paistab see olevat jäänud kuni esiaja lõpuni väga hõredasti rahvastatuks. Igatahes on siit teada õige vähe muistiseid. Tõenäoliselt olid valduslikud vahekorrad siin reguleerimata ning seda ala võib vaadelda kui looduslikku vahevööndit liivlaste ja lääne- eestlaste vahel. Mingit kaalukamat põhjust selle ala arvamiseks muistse Sakala maakonna koosseisu, nagu seda sageli on tehtud, ei paista olevat.

Lõunas ja edelas ulatus Soontagana maa tõenäoliselt mereni, hõlmates hilisema Audru ja Tõstamaa kihelkonna. Et Soontagana on ulatunud mereni, selle kohta võib leida mõningat kinnitust ka Liivimaa kroonikast. E. Terveli arvates võis kroonikas esinev kihelkonnanimi Maritima käia Soontagana kohta (Tarvel, 1971). Nagu järgnevas näeme, võis muistne Soontagana hõlmata ka vähemalt osa hilisema Vigala kihelkonna alast.

Soontagana idapoolseks naaberpiirkonnaks oli Korbe (Kõrve?) nime kandev maa, mis hõlmas põhiliselt hilisema Pärnu- Jaagupi kihelkonna. Mõnede uurijate arvates võis Korbesse lisaks sellele kuuluda muidki alasid. Kuid Korbet ei nimetata Liivimaa kroonikas. Sellest ei peaks veel järeldama, et see küllaltki tiheda muinasasutusega piirkond muistse vabadusvõitluse sündmustest kõrvale jäi. Tõenäoliselt oli Korbe Soontaganaga liiduvahekorras ning Liivimaa kroonikas nimetati neid koos.

Praeguse Pärnu rajooni kirdenurgas asetsev Vändra piirkond arvatakse üldiselt olevat kokku kuulunud Türi kihelkonna alaga, mida tunti Alempoisi väikemaakonnana. Selle oletuse muudab küsitavaks asjaolu, et Türi ja Vändra piirkonnad on teineteisest eraldatud laialdase soode ning metsade vööndiga. Keeleliselt liitub Türi ümbruskond keskmurde alaga, Vändra läänemurdega. Väheste teadaolevate noorema rauaaja muististe järgi otsustades oli Vändra ümbrus esiaja lõpul üsna hõredasti rahvastatud. Sama võib öelda ka hilisema Tori kihelkonna ala kohta.