PLIIATS
Tiia Toomet

            Kirjutuslaua peal ümmarguse topsi sees on vildikad, täitesulepea ja harilik pliiats. Harilik sellepärast, et tõmbab hariliku halli joone ja on muidu ka täiesti harilik. Niisuguseid pliiatseid on igas poes, iga lapse laua peal, sahtlis, koolikotis. Harilikku pliiatsit läheb alati tarvis. Istud näiteks laua taga, ei viitsi kuidagi matemaatika raamatut lahti teha. Võtad siis topsist hariliku pliiatsi, keerutad näppude vahel, pistad teritamata otsa suhu, imed natuke, näksad hambaga. Paned pliiatsi lauale tagasi ja kummardud vaatama, kas hambajälg jäi ikka paistma. Ja korraga näed harilikku pliiatsit justnagu esimest korda, korraga taipad: harilik pliiats ei ole üldse harilik. Vaja taga ainult lähemalt tutvust teha.

Hariliku pliiatsi nimi on KOH-I-NOOR HB. KOH-I-NOOR on perekonnanimi, HB eesnimi. KOH-I-NOOR`id on pliiatsiperekondade hulgas ühed vanemad ja lugupeetavamad. Vast ainult STAEDTLER´id ja FABER´id on niisama kõrgelt hinnatud. Pliiatsiperekondi on tänapäeval palju ja nad on väga suured. Levinumad perenimed on praegu SOJUZ, MAJAK, PIONER jt. Välismaalasi kohtab harva, aga siiski: HONG HA ja TURQUOISE näiteks. Värvipliiatsitel on jälle omad suguvõsad, üks kõlavama nimega kui teine:

OLIMPIADA, ISKUSSTVO, SPARTAK, STABILO, CALYPSO, MONDELUZ. Eesnimesid on vähe, seetõttu on pliiatsite hulgas palju ühenimelisi. KOH-I-NOOR´ide eesnimed H, B, HB ja F, SOJUZIDEL M, T, TM. Eesnime ette lisatakse veel number, see ei näita mitte pliiatsi vanust, vaid võimeid. Mida suurem on number, seda jämedama ja rasvasema joone pliiats tõmbab. Isa tuttaval kunstnikul on pliiats KOH-I-NOOR 8B, selle süsi on nii jäme, et ei lähegi otsast päriselt teravaks. Isa ise kasutab joonestamisel pliiatsit 4T. 4T joon on imepeenike ja laiali ei lähe, nühi või kummiga. Kirjutamiseks on jälle kõige mõnusam HB või F või M. Nii on iga pliiats natuke isemoodi nii nagu iga inimenegi. Ometi on nii inimesed kui pliiatsid omavahel rohkem sarnased kui erinevad. Kõigil inimestel on naha all luud ja lihased, soontes voolab veri. Pliiatsite vereks on süsi, nahaks puust kest. Mis puust on küll tehtud KOH-I-NOOR HB, kus see puu kasvas? Ja enne puud pidi olema seeme, mis langes mulda, idanes, pistis rohelise nina maa seest välja. Kui palju aastaid möödus enne kui väikesest võrsest sirgus puu, millest sai teha pliiatseid. Mida mäletab sellest KOH-I-NOOR HB? Ons tema kollase värvivaaba all säilinud mingi jälg kunagisest puuelust, ehk koguni seemne-elust? Ja süsi – grafiit – mida teab tema, aastatuhandeid, aastamiljoneid maapõues lamanu oma eelmistest olemisvormidest? Läbi grafiidi ulatuvad pliiatsi juured igimuistsete söeks saanud metsadeni. Sedaviisi on pliiats vanem kui ükski inimene. Pliiats on vanem kui terve inimkond.

Nüüd vaatad harilikku pliiatsit lausa aukartusega. Mida kõike pliiats suudab, kui teda õigesti kasutada. Riiul on raamatuid täis – need on kirjutanud pliiats. Pliiatsi sees on olemas kõik jutud, kõik luuletused, tuleb vaid sõnad õiges järjekorras kirja panna. Enda mannetus saab üha selgemaks. Pliiats on kõigeks valmis, aga ise ei tea, ei oska. Pliiatsis on kõik arvud, kõik teoreemid, vastused kõigile küsimustele. Kes kirjutaks need pliiatsist välja? Kes joonistaks pliiatsist välja kõik joonistamata pildid? Tuleb ainult pliiats õigesti kätte võtta, tõmmata õiged jooned ja paberile ilmub inimese nägu või maastik või muinasjutuolendid. Sellega saab hakkama iga harilik pliiats ja kui sinu oma on seni vaid vihikuid jooninud ja linnade pommitamist mänginud, siis on viga sinus, mitte pliiatsis. Hakkab korraga kangesti häbi oma KOH-I-NOOR HB ees. Juba on ta poole peale kulunud, grafiit teab kuhu laiali pudenenud, puu laastudeks prügikasti teritatud, peab ta siis niisama jälgi jätmatult oma elu lõpuni elama. Viimane aeg on KOH-I- NOOR HB-ga midagi tõepoolest tähtsat kirja panna. Aga mida? Kuni see pähe tuleb, on parem pliiats sahtlinurka ootama peita ja uus ära teritada. Uus pliiats on pikk, tema jõuab veel mõndagi.

Tiia Toomet. Kodused asjad. Tln.: Eesti Raamat, 1987. Lk. 39 – 43.