KALAD
Koostas: õp. Marje Loide Metsküla Algkoolist Läänemaalt

Kalade elulugu (areng).

     Alguses on pisike muna, suurusega 1 – 5 mm, selle nimi on marjatera.
     Elu alguses võib tilluke kala marjatera sees hõljuda vees, võib olla limaga kinni kleebitud taimede, kivide või millegi muu külge. Marjaterast areneb väike maim, mis näeb välja nagu tillukese õhupalliga kulles. Ta on alguses üsna värvitu, läbipaistev, ainult silm on hästi märgatav. Pisike kalahakatis liigub vilkalt ja sööb aplalt endast väiksemaid vees hõljuvaid loomakesi. Niiviisi taimede vahel ringi seigeldes kasvab ta aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem.
     Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused.
     Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki. Neist jääb 1 aasta pärast alles umbes 10 maimu ja 5 aasta möödudes on elus ainult 1 kala. Kuhu teised jäid?

     Jões on toiduks vetikaid ( rohe- ja räni-), vesikatku, sääsevastseid, ussikesi, puruvanasid, tigusid, vesilesti, kõdu, endast väiksemaid kalu.
     Meres süüakse karpe, tigusid, lamelasi, kirpvähke, vetikaid, teineteist, kõike, mis on endast suurem ja maitseb.

Selle järgi, millist toitu kalad söövad, jaotatakse neid:

• taimetoidulised ( need on üksikud )
• segatoidulised ( neid on kõige rohkem )
• röövtoidulised ( neid on vähe )

     Näiteks kindlasti taimetoiduline kala on särg. Ta sööb vesikatku ja vetikaid.
     Ahven, koha, haug, luts jt. on röövkalad, söövad teisi kalu ja ka enda väiksemaid sugulasi.
     Ülejäänud on segatoidulised, söövad seda, millist toitu parajasti on kõige rohkem saada.

• Kui kala elab vähem kui 7 aastat, siis on ta väga lühikese elueaga, näiteks tint.
• Lühikese eaga on viidikas ja silm, kes elavad 8 – 14 aastat vanaks.
• Keskmise elueaga on kiisk, kilu, emakala, kes elavad 15 – 24 aastat.
• Pika elueaga on särg, ahven, säinas, haug, säga, kes elavad 25 – 40 aastat.
• Väga pikaealine on haruldane kala tuur, võib elada ka 100 aastani.

    Selleks tuleb lähemalt uurida kala soomuseid. Neil on kaarekujulised ringjad jooned tihedalt üksteise kõrval, iga eluaasta kohta üks. Kui kõik hoolsalt kokku lugeda, siis saamegi teada, kui vana kala oli. Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda.

• Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas.
• Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib.
• Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask
• Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig

    Meie kalu:

Kui rasked võivad kalad olla?

• Vähem kui 100 g kaaluvad lepa- ja mudamaim, ogalik, viidikas, meritint, silm, kilu,
• 140 – 490 g kaaluvad rääbis, kiisk, emakala, teib
• 500 – 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb.
• 3 kg – 10 kg forell, linask, ahven, angerjas, säinas
• Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur.

     Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur.
II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk.
Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu.

    Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura.
    Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba.

  Lisa: Küsimused õpilasele!