KALAD
Koostas: õp. Marje Loide Metsküla Algkoolist Läänemaalt

Kalade elulugu (areng).

     Alguses on pisike muna, suurusega 1 – 5 mm, selle nimi on marjatera.
    
Elu alguses võib tilluke kala marjatera sees hõljuda vees, võib olla limaga kinni kleebitud taimede, kivide või millegi muu külge. Marjaterast areneb väike maim, mis näeb välja nagu tillukese õhupalliga kulles. Ta on alguses üsna värvitu, läbipaistev, ainult silm on hästi märgatav. Pisike kalahakatis liigub vilkalt ja sööb aplalt endast väiksemaid vees hõljuvaid loomakesi. Niiviisi taimede vahel ringi seigeldes kasvab ta aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem.
     Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused.
     Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki. Neist jääb 1 aasta pärast alles umbes 10 maimu ja 5 aasta möödudes on elus ainult 1 kala. Kuhu teised jäid?

Mida kalad söövad?

     Jões on toiduks vetikaid ( rohe- ja räni-), vesikatku, sääsevastseid, ussikesi, puruvanasid, tigusid, vesilesti, kõdu, endast väiksemaid kalu.
     Meres süüakse karpe, tigusid, lamelasi, kirpvähke, vetikaid, teineteist, kõike, mis on endast suurem ja maitseb.

Selle järgi, millist toitu kalad söövad, jaotatakse neid:

  • taimetoidulised ( need on üksikud )
  • segatoidulised ( neid on kõige rohkem )
  • röövtoidulised ( neid on vähe )

     Näiteks kindlasti taimetoiduline kala on särg. Ta sööb vesikatku ja vetikaid.
     Ahven, koha, haug, luts jt. on röövkalad, söövad teisi kalu ja ka enda väiksemaid sugulasi.
     Ülejäänud on segatoidulised, söövad seda, millist toitu parajasti on kõige rohkem saada.

Kui kaua kalad elavad?

  • Kui kala elab vähem kui 7 aastat, siis on ta väga lühikese elueaga, näiteks tint.
  • Lühikese eaga on viidikas ja silm, kes elavad 8 – 14 aastat vanaks.
  • Keskmise elueaga on kiisk, kilu, emakala, kes elavad 15 – 24 aastat.
  • Pika elueaga on särg, ahven, säinas, haug, säga, kes elavad 25 – 40 aastat.
  • Väga pikaealine on haruldane kala tuur, võib elada ka 100 aastani.

Kuidas me saame teada, kui vana on kala?

    Selleks tuleb lähemalt uurida kala soomuseid. Neil on kaarekujulised ringjad jooned tihedalt üksteise kõrval, iga eluaasta kohta üks. Kui kõik hoolsalt kokku lugeda, siis saamegi teada, kui vana kala oli. Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda.

Kui kiiresti kalad kasvavad?

  • Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas.
  • Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib.
  • Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask
  • Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig

 

    Meie kalu:kalad.jpg (269540 bytes)

1. angerjas
2. säga
3. tursk
4. haug
5. ogalik
6. luukarits
7. hink
8. vingerjas
9. madunõel
10. luts
11. meritint
12. merinõel
13. trulling
14. tuulehaug
15.koger
16.latikas
17.nurg
18.hõbekoger
19.vimb
20.linask
21.harjus
     Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg.
    Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug.
    Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm, vingerjas.

Kui rasked võivad kalad olla?

  • Vähem kui 100 g kaaluvad lepa- ja mudamaim, ogalik, viidikas, meritint, silm, kilu,
  • 140 – 490 g kaaluvad rääbis, kiisk, emakala, teib
  • 500 – 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb.
  • 3 kg – 10 kg forell, linask, ahven, angerjas, säinas
  • Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur.

     Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur.
II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk.
Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu.

    Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura.
    Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba.

  Lisa: Küsimused õpilasele!