SISSEJUHATUS

*Karula rahvuspargi logo ja kaart.

Karula rahvuspark loodi kaheksandal detsembril 1993. Aastal, mil ta võttis üle Karula maastikukaitseala töö. Rahvuspargi peamised eesmärgid on Karula looduse ja ajaloo kohta informatsiooni kogumine ning Karula tutvustamine Eestile ja kogu maailmale. 11 097 ha suurune rahvuspark loodigi Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna- Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Muude tegevusjoonte kõrval (looduskaitse, haridus- ja teadustöö) on tähtis ka meeldivate puhkamisvõimaluste loomine.

LOODUS:

Karula rahvuspark asub Valga (4 980 ha) ja Võru maakonnas (5 280 ha); Karula, Antsla ja Mõniste vallas; Karula kõrgustikul. Karula kõrgustik on kujunenud hilisjääajal (üle 10 000 aasta tagasi) Tema maastik on oma metsade ja niitudega kaetud kuplitega väga vaheldusrikas. Kõikjal on soid ja soostunud metsi, järvi ja ojasid. Kõrgustiku Iiivakivist aluspõhja katavad mannerjää poolt kuhjatud setted.

 
*Tüüpiline Karula kuppelmaastik

Palju on väikeseid kupleid (kuni 26 tükki ruutkilomeetril), eriti Kaika lähedal. Rebase ja Köstrijärve ääres on kuplid suuremad ja kõrgemad, need kasvavad veelgi Mähkli ümbruses. Leidub ka oosmõhnastikke, eriti Ähijärvest edelas, kus on need varjunud metsade all. Jääsulamismärke on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Kuplite kõrgused ulatuvad enamasti 70 kuni 100 meetrini üle merepinna (suhteline kõrgus 20- 30 m). Kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi- 137,8 m.

*Väikesed Karula kuplid.

Karula kuppelmaastik on ka kahe jõgikonna veelahkmeks, põhja-loode veed jõuavad Emajõkke, lõunaveed aga väikeste ojadena Koiva jõkke.

Järved on Karula rahvuspargis tähtsal kohal (66 kõrgustikul, neist 33 rahvuspargi territooriumil).

Liivarandu on vähe, palju on õõtsikulise kaldaga randu. Enamasti on järved madalad mudase põhjaga, mis on soodsaks kasvupinnaks paljudele erinevatele taime- loomaliikidele, tihti on floora vallutanud kogu järve kuni veepinnani. Suurim ja ilusaim järv on kahtlemata Ähijärv (176 ha), omapärased on ka Saarjärved (Suur- ja Väike-Saarjärv), eriti oma huvitava kujunemisloo pärast. Vanarahvas räägib mitmeid jutte Õdre järvest, sest selle veetase kõigub aastas kaks- kolm meetrit, see on põhjustatud tegelikult põhjaallikate veetaseme muutumisest. Haruldasi taimi ja loomi on palju Kogrejärves (üks väheseid apteegikaani leiukohti Eestis), Madalas ja suures Koobassaare järves, Rebasejärves ning Ähi- ja Ubajärves.


*Karulas on palju järvi

FAUNA, FLOORA

Linde on väga palju, aastatega on loendatud 140 erinevat liiki linde, neist haruldasemad on must- toonekurg, siniraag, sookurg, kala- ja väike- konnakotkas. Loomadest on esindatud pea kõik Eestis elutsevad liigid. Palju on kobraste tegutsemisjälgi- üleujutused, soostunud või kuivanud metsad jne. Kalu on järvedes erinevaid, neist sagedamini hakkavad konksu otsa koger, haug, mudamaim, särg ning ahven.

*Karula on ka ornitoloogilise tähtsusega rahvuspark

Metsa all on ligi 70% kogupindalast, põllumajanduspiirkonnad asuvad peamiselt põhjapoolses otsas, ürgsed metsad jäävad lõunasse. Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid


*Karulas on metsade all ligi 70%

*Haruldane taim Karulas on valgevesiroos


*Vaade Karula kuppelmaastikule ja metsadele.

 

Karula (vanades ürikutes ja allikates Karoll, Karroll, Carwele, Caroll, Carula, Carrula, Carrola jt.) on keskajal asutatud kihelkond. Metsades on palju karusid, sellest ka tema nimi. Muinasajast on säilinud arvatav rauaajast pärit kivikalme.

Talud on Karula kandis olnud alati väiksed, vähejõukad ja mööda maastikku laiali loobitud. Rahvuspargi alal on 127 endise talu alad, kuid selle sajandi küüditamised ja kolhoseerimine ei ole lasknud väiksemaid talukohti tekkida, seetõttu on enamus inimesi kogunenud asulatesse.

KÜLASTAMINE

Valminud on Karula Rahvuspargi Ähijärve õppekeskus, kus külastajatel on võimalik:

  • vaadata Karula Rahvuspargi loodust, ajalugu ja kultuuri tutvustavat püsinäitust
  • otsida lähema ümbruskonna kohta raamatutest, kaartidelt, uurimistöödest ja andmebaasidest huvipakkuvat teavet
  • lugeda raamatukogus maailma ja Eesti loodusest, kaitsealadest ning keskkonnakaitsest kirjutatud raamatuid ja teisi väljaandeid
  • saada asjatundlikku juhatust ning vastavaid trükiseid, et leida üles Karula Rahvuspargi vaatamisväärsused ning õige koht telkimiseks
  • hankida teavet kohalike toitlustus- ja ööbimisvõimaluste kohta
  • tellida ekskursioonidele giidi
  • korraldada seminare, koosolekuid, konverentse ja teisi üritusi
  • osaleda keskuses toimuvatel üritustel

 

Ähijärve õppekeskus on avatud tööpäevadel kell 9-17, lõuna 12-14

RAHVUSPARGI KÜLASTAJALE:

 

  • telgi ja tee lõket kaardil märgitud paikades
  • jäta laagripaik maha korrastatuna
  • mootorsõidukitega võid Iiigelda ainult kaardil vastavalt tähistatud teedel
  • jalgrattaga ära sõida väljaspool teid ja radu
  • jalgsi matkata ning marju ja seeni korjata võid kõikjal peale loodusreservaadi ja kaardil märgitud piirkondade
  • ühe käsiõngega võid kõikjalt (v.a. Kaugjärv ja Kaika Kogrejärv) püüda, muul viisil kalastamiseks peab olema luba Valga või Võru maavalitsuse keskkonnaosakonnalt või Karula vallavalitsuselt
  • suhtu lugupidavalt loodusesse, kohalikku kultuuri ja inimestesse.

 

LISA 1.

1. Üldsätted

1.1. Karula Rahvuspark (edaspidi rahvuspark) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1993. a. määrusega nr. 387 (Riigi Teataja I 1994, 3, 20) ja Kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773) 24. septembril 1979. a. asutatud Karula maastikukaitseala baasil. Rahvuspargi maa-ala on võetud riigi kaitse alla.

1.2. Rahvuspark on Eesti Vabariigi riiklikku looduskaitsesüsteemi kuuluv Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev juriidiline isik, kes teostab looduskaitset oma põhiülesannete ulatuses. Rahvuspargil on riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma arveldusarve. Rahvuspark on aruandekohustuslik keskkonnaministri ees.

1.3. Rahvuspark juhindub oma tegevuses kehtivatest seadustest, käesolevast põhimäärusest ning kaitse-eeskirjast, tegutsedes koostöös kohalike omavalitsusüksuste ja maavalitsustega.

2. Rahvuspargi põhieesmärgid ja ülesanded

2.1. Rahvuspargi põhieesmärgid ja ülesanded on:

2.1.1. rahvuspargi maa-ala kui loodusliku, maastikulise ja kultuurilise terviku säilitamine ja kaitse; vabariigi ühe kompensatsiooniala ülesannete täitmine;

2.1.2. tüüpiliste ja haruldaste ökosüsteemide säilitamine looduslikus seisundis nende jälgimiseks ja looduslike protsesside uurimiseks;

2.1.3. looduslike ja poollooduslike koosluste ning looduskaitselise väärtusega üksikobjektide kaitse; osalemine liigikaitsetöös;

2.1.4. pärand-kultuurmaastiku, ajaloo- ja kultuurimälestiste ning etnograafilise ja arhitektuuriajaloolise väärtusega hoonete ja rajatiste kaitse;

2.1.5. loodushoidlikele tavadele rajaneva traditsioonilise elulaadi, loodusvarade loodussõbraliku ja säästliku majandamise ja tehnoloogia ning rahvuskultuurilise tegevuse propageerimine, korraldamine ja toetamine;

2.1.6. rahvuspargi maa-ala tutvustamine; loodushoidliku turismi ja puhkemajanduse koordineerimine ja reguleerimine lähtudes looduse taluvuspiiridest;

2.1.7. ökosüsteemide inventariseerimine ja seire; teadusliku uurimistöö korraldamine;

2.1.8. looduskaitselise haridustöö korraldamine, kohalike elanike kaasamine loodushoiutöösse;

2.1.9. järelevalve looduskeskkonna ja loodusvarade kaitse- ja kasutuskorra ning külastuskorra üle.

3. Rahvuspargi pädevus

3.1. Käesoleva põhimääruse punktis 2 loetletud tegevusvaldkondades on rahvuspargi pädevuses:

3.1.1. esitada ettepanekuid rahvuspargi tsoneeringu ja kaitsekorra täiustamiseks nende kehtestajaile;

3.1.2. nõuda kaitsekorrast kinnipidamist ja teostada selle üle järelevalvet;

3.1.3. kooskõlastada ja takistamatult kontrollida looduskasutuse ja -kaitse nõuete ning loodusvarade kasutamislepingute ja -lubadega määratud tingimuste täitmist kõigi avalikõiguslike ja eraõiguslike isikute poolt;

3.1.4. vajadusel teha kohustuslikke ettekirjutusi rahvuspargi maa-alal tegutsevatele looduskasutajatele, koostada kehtestatud korras protokolle ning trahvida looduskaitse eeskirju või rahvuspargi kaitsekorda rikkunud avalikõiguslikke ja eraõiguslikke isikuid või esitada materjalid kaitsekorra rikkumiste kohta halduskohtule, esitada hagisid loodusele tekitatud kahjude sissenõudmiseks;

3.1.5. kooskõlastada rahvuspargi maa-alal maa omandivormi ja maakasutuse sihtotstarbe muutmist, loodusvarade kasutamislepinguid ja -lube ning kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel kavandatavate tööde projekte, vajadusel nõuda projektide ekspertiisi ning kontrollida esitatud nõuetest kinnipidamist;

3.1.6. osaleda regionaalplaneerimises; kooskõlastada valla üldplaneeringut ja ehitusmäärust ning asula detailplaneerimisprojekte rahvuspargi maa-ala osas;

3.1.7. takistamatult korraldada loodusuuringuid ja järelevalvet kaitse-eeskirjas sätestatud korras kogu rahvuspargi maa-alal.

4. Rahvuspargi maa-ala

4.1. Kaitsekorra poolest jaguneb rahvuspargi maa-ala kolmeks põhitsooniks:

4.1.1. loodusreservaat - riigi maal asuv puutumatu loodusega maa- ala, kus tagatakse looduse areng üksnes looduslike protsesside tulemusena;

4.1.2. sihtkaitsetsoon - maa-ala, kus põhieesmärgiks on väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine;

4.1.3. piirangutsoon - maa-ala, kus looduskasutus ja muu majandustegevus on piiratud kaitse-eeskirjas sätestatud tingimustega.

Põhitsoonide jaotumine alltsoonideks, nende piirid ja kaitsekord sätestatakse rahvuspargi kaitse-eeskirjaga.

4.2. Rahvuspargi maa-ala võib olla nii avalikõigusliku kui ka eraõigusliku isiku omanduses.

4.3. Loodusreservaatide ning rahvuspargi põhitegevuseks vajaliku muu riigimaa valdajaks on rahvuspark.

4.4. Riigi maal asuva sihtkaitsetsooni ning piirangutsooni valdajaks on rahvuspark või muu avalikõiguslik isik.

4.5. Looduskasutuse ja muu majandustegevuse tingimused sihtkaitsetsooni mittetäielike majanduspiirangutega alltsoonides ning piirangutsoonis sätestatakse kaitse-eeskirjas ettenähtud tingimustel kaitsekohustuse teatises või rahvuspargi ja maaomaniku (-valdaja) vahel sõlmitavas kaitse- ja hooldelepingus vastavalt Eesti Vabariigi Maareformi seaduse §18 Ig. 6.

4.6. Rahvuspargi maa-ala seisundi tagamiseks teostab kinnisasja omanik või valdaja hooldustöid kaitsekohustuse teatises või kaitse- ja hoolduslepingus ettenähtud tingimustel ja korras, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.

5. Rahvuspargi nõukogu

5.1. Rahvuspargi tegevust nõustab ühiskondlik rahvuspargi nõukogu, tehes ettepanekuid rahvuspargi direktorile, kohalikele omavalitsusüksustele, maavalitsusele ja keskkonnaministrile.

5.2. Rahvuspargi nõukogu tegeleb järgmiste küsimustega:

5.2.1. valdade arengustrateegia ühtlustamine rahvuspargi maa-alal;

5.2.2. kaitsekorrast tulenevate probleemide lahendamine;

5.1.3. rahvuspargi tegevust ning kaitsekorda reguleerivate normatiivaktide efektiivsuse analüüs ning vajadusel ettepanekute tegemine nende aktide kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks;

5.2.4. osalemine regionaal-, valla-, üld- ja teemaplaneeringutes;

5.2.5. rahvuspargi tegevuse avalikustamine ning propageerimine;

5.2.6. ettepanekute tegemine rahvuspargi eelarve formeerimiseks ning eelarve täitmise analüüs;

5.2.7. teadustöö perspektiivide arutamine.

5.3. 12-Iiikmeline nõukogu moodustatakse Keskkonnaministeeriumi, rahvuspargi, Võru ja Valga maavalitsuse, Antsla, Karula ja Mõniste vallavalitsuse ning teadus- ja ühiskondlike looduskaitseasutuste esindajatest.

5.4. Nõukogu isikkoosseisu ning kodukorra kinnitab keskkonnaminister.

6.Rahvuspargi juhtimine

6.1. Rahvuspargi tegevust juhib direktor, kes määratakse ametisse keskkonnaministri poolt,

6.2. Rahvuspargi direktor:

6.2.1. juhib rahvuspargi tegevust, tagamaks rahvuspargi põhieesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt käesolevale põhimäärusele;

6.2.2. suunab, koordineerib ja korraldab rahvuspargi väljaarendamist koostöös rahvuspargi maa-ala hõlmavate kohalike omavalitsusüksuste ning rahvuspargi maa-alal paiknevate kinnisasjade omanike ja valdajatega;

6.2.3. kooskõlastab rahvuspargi maa-alal teostatavat ja kavandatavat maa- ja metsakorraldust ning majandustegevust käesolevas põhimääruses ja kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel;

6.2.4. koordineerib ja reguleerib rahvuspargi külastamist;

6.2.5. vajaduse korral peatab tegevuse, mis on vastuolus kehtivate seaduste, käesoleva põhimääruse või kaitse-eeskirjaga ning informeerib sellest vastavat kohalikku omavalitsust, maavalitsust ja Keskkonnaministeeriumi;

6.2.6. esindab rahvusparki, sõlmib rahvuspargi nimel lepinguid, sealhulgas maaomanike või -valdajatega kaitse- ja hooldelepinguid vastavalt Eesti Vabariigi Maareformi seaduse § 18 lg.6, ning vormistab kaitsekohustuse teatisi;

6.2.7. teeb keskkonnaministrile ettepanekuid ostueesõiguse rakendamiseks ja sundvõõrandamiseks;

6.2.8. rakendab looduskaitse eeskirju või kaitsekorda rikkunud isikute suhtes ettenähtud korras mõjutusvahendeid või esitab materjalid katsekorra rikkumiste kohta halduskohtule; esitab pretensioone ja hagisid loodusele tekitatud kahjude sissenõudmiseks;

6.2.9. käsutab rahvuspargi eelarvet;

6.2.10. võtab tööle ja vallandab töölt rahvuspargi töötajaid keskkonnaministri poolt määratud kooseisu ja palgaastmestike piires;

6.2.11. kasutab rahvuspargi väljaarendamisel ning rahvuspargi maa-ala kaitsmisel kõiki kehtivates seadustes, määrustes ja eeskirjades ettenähtud õigusi.

6.3. Rahvuspargi finantseerimine toimub riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi kaudu, sihtannetustest, sponsorlusest ning muudest seaduslikest tuludest.

6.4. Rahvuspargi tegevust kontrollib Keskkonnaministeerium, finantsmajanduslikku tegevust kontrollitakse seaduses ettenähtud korras.

7. Rahvuspargi reorganiseerimine ja likvideerimine.

7.1. Rahvuspark reorganiseeritakse või likvideeritakse seadusega Vabariigi Valitsuse ettepanekul.

Kasutatud kirjandus:
Internetist:
http://www.werro.ee/kaikakant/krp.html
http://www.envir.ee/loodus.html

AJALOOST

KARULA RAHVUSPARK