KREEKA ATLEETIKAALAD
KAUGUSHÜPE
II

Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja.
Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti .

Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele kaugushüppele. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe.
Just niisugune tõlgendus tõi kolmikhüppe tänapäeva kergejõustikku. Käesoleva raamatu kirjutamise ajal on maailmarekord sel alal 55 jalga 10½ tolli. Kui kreeka hüppajad said mingit abi halteeridelt, siis on Phayllose viiskümmend viis jalga ja Chionise viiskümmend kaks jalga usutavad kui silmapaistvate kaksikhüppajate erakordsed saavutused.
Järeldus, et kreeka kaugushüpe ei olnud üksikhüpe, paistab olevat vältimatu, kui me aktsepteerime Aristotelese "Füüsikat" kommenteerinud Themistiose väite, et viievõistluse kaugushüpe on katkendliku liikumise näide. Pole kerge leida inimliikumist, mis oleks pidevam kui üksikhüpe äratõuke ja maandumise vahel. Kaksik- ja kolmikhüpe aga jagunevad paratamatult osadeks ning on seetõttu katkendlikud.

kaugus2.jpg (41947 bytes)
Maanduv kaugushüppaja