KREEKA ATLEETIKAALAD
KAUGUSHÜPE
III

On mõningaid tõendeid, mis räägivad kaksikhüppe poolt ja kolmikhüppe vastu. Äratõukepakku tähistav kreeka keele sõna on bat?r; üks esimese sajandi entsüklopedist defineerib seda kui "serva, kust tehakse esimene hüpe", teine kui "keskpaika, kust kord hüpanult hüpatakse uuesti". Sõnad "esimene" ja "uuesti" näivad otsustavalt tõestavat, et tegemist ei olnud tänapäevase üksikhüppega. Huvitav vihje, mis osutab rohkem kaksik- kui kolmikhüppele, leidub Platoni "Seadustes'. Platon vaidleb vastu usule, et inimesed on loodud parema- või vasakukäelisteks; ta omistab paremakäelisuse üldise eelistamise rumalusele, millega lapsehoidjad ja emad "teevad meid kätest lombakaks". Selle osaliseks tõestuseks märgib ta katekooriliselt: "On ilmne, et aktiivse jõupingutuse [kreekakeelne sõna on siin ponos] korral pole kummalgi jala vahel mingit vahet." Platon ise oli hea atleet ning veetis kindlasti suure osa oma ajast gümnaasiumis ja palestras. Kui kreeka kaugushüpe oleks olnud üksikhüpe, siis ei oleks tal jäänud tähele panemata, et ühed hüppajad teevad äratõuke eranditult parema jalaga, teised niisama eranditult vasaku jalaga. Kui tegemist oleks olnud kolmikhüppega, oleks ta samuti tähele pannud, et iga atleet eelistab kaks kolmandikku jõupingutusest sooritada ühe või teise jalaga. Kaksikhüppe korral aga pidid esmaklassilise atleedi mõlemad jalad olema võrdselt tugevad ja niisuguse võrdsuse saavutamiseks pidi ta harjutama mõlema jala kasutamist hüppe esimeseks pooleks. Sel juhul on Platoni eksitus kergesti arusaadav.

Ehkki mõned vaasimaalid kujutavad atleete, kes võib- olla sooritavad hoota kaugushüpet, annavad palju arvukamad halteeridega jooksvaid hüppajaid kujutavad maalid tunnistust sellest, et kreeka kaugushüpe, nagu meiegi oma, oli hooga hüpe; hoota hüpe kuulus kahtlemata treeningukavasse. Hüppe äratõukepakk oli tõenäoliselt jooksjate stardikünnis. Hüppajat kujutavatel vaasimaalidel on sageli näha tulp, mis näib olevat stardijoone keskel paiknev pöördetulp. Seda arvamust toetab entsüklopedist Polydeukes, kellel bat?r on : finišijoone" sünonüüm. Kui kreeka kaugushüppaja tõepoolest sooritas äratõuke sellelt joonelt, siis tuli tal leppida palju lühema hoojooksuga kui tänapäeva hüppajal. Olümpias ei ole staadioni ääre ja stardikünnise vahekaugus üle kahekümne jardi ning pikem on see vähestel staadionidel.On väga võimalik, et halteeride kasutamisel rajanev hüppetehnika tegi pika hoojooksu ebasoovitavaks.

Poydeukes lisab ühe kreeka kõnekäänu, mis rajaneb kaugushüppel. See on tõlgendatav kui "ta pani bat?r'i kaikuma" või "tema jalg matsatas äratõukepakule" ning tähendab ilmekalt sedasama mis meie "ta tabas otse naelapea pihta". See tekitab elava kujutluse hüppaja palja jala valjust plaksatusest vastu äratõukepakku, mis selgesti kostab vaikushetkel, mil ta ise juba lendab läbi õhu.

Philostratose andmeil lubas määrustik hüppe pikkuse mõõtmist ainult sel juhul, kui hüppaja jäljed hüppekastis olid selged. Eespool juba mainitud Rhodose raidkiri fragmendis esinevad seoses kaugushüppe ja hüppekastiga sõnad "kaks jalga" Moretti arvates on see osa eeskirjast, mis nõuab, et hüppekast peab olema kaks jalga lai. Tõenäolisem on Beani arvamus, et hüppekast peab olema kahe jala sügavuselt läbi kaevatud. Et raidkirja järgmises reas esineb sõna "mõõteridvad", siis võib siin ka olla tegemist osaga Philostratose mainitud eeskirjast, et näha peavad olema hüppaja kahe jala jäljed.