I KREEKA VANIM PERIOOD.
Kreeka usund

2. Kreeka jumalad.

 

Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai valguse ja luulekunsti jumalaks; tema valitsuse all olid üheksa teadusi ja kunste kaitsvat muusat. Tule ja sepinduse jumalaks oli lonkur Hephaistos, ilu jumalatar oli Aphrodite, sõja jumal oli Ares ja tarkuse jumalatar - Athena.

Üldse oli igal inimese majanduslikul tegevusharul oma kaitsejumal: põllundust kaitses Demeter, viinapuude kasvatust Dionysos, kangurutööd Athena, kaubandust Hermes, jahindust Artemis. Peale nende üld- kreeka jumalate olid igal Kreeka maakonnal veel oma kohalikud jumalad, kes elasid metsas, lätetes, aasadel ja mägedes. Niisugust paljude jumalate austamist nimetatakse polüteismiks (paljujumaluseks).
Kreeklased pidasid oma jumalaid surematuteks ja kõikvõimsaiks. Siiski polnud ka jumalad vabad muredest, sest nende nagu inimestegi üle valitses vältimatu saatus. Kreeklased nimetasid teda Moiraks. Selles saatuse usus ilmnes kreeklaste hirm neile tundmatute loodusjõudude ees.

23athena.jpg (33168 bytes)
Athena

Kreeklased mõtlesid, et saatus (Moira) eest ei pääse keegi, ta juhib nii inimeste kui ka jumalate elu.
Jumalate elukorraldust Olümposel kujutlesid kreeklased niisamasugusena nagu inimestegi seas. Jumalaid kujutati rikkalikus rõivastuses, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Nad tuletasid paljus meelde aristokraate ("paremaid inimesi"), kes valitsesid rahva üle. Kummardades jumalaid õppisid inimesed austama ka rikkaid aristokraate.

Jumalate kujutlemist inimeste näol nimetatakse antropomorfismiks.