KREEKLASTE AJALOOST
V. ATEENA ÕITSEAEG. PERIKLES.

3. Ateena - Kreeka kunstilinn.

Periklese aeg oli Ateenas kunsti õitseaeg. Ta mõistis kõigest sellest lugu pidada, mis oli ilus ja kaunis. Periklesel läks korda koondada Ateenasse kuulsamaid kirjanikke, ehitusmeistreid ja raidkunstnikke. Tähtsam raidkunstnik Pheidias oli tema suur sõber. Pheidiase käes muutus marmor otse elavaks. Tema valmistatud kujud olid painduvad, lihtsad ja loomulikud. Tema eelkäijad olid veel väga saamatud, nende tööd olid puised ja elutud. Perikles kulutas suure osa riigisummadest linna kaunistamiseks, millega ka rahvas päri oli. Rahvakoosolek võttis ta ettepanekud vastu.
7ateena.jpg (66574 bytes)

Ateena linnamägi

Väga kauniks kujunes Linnamägi (Akropolise kink), kuhu ta laskis ehitada Pallas Athena auks marmorist templi Partenoni.

Peale selle ehitati sinna veel templeid Poseidonile ja teistele jumalatele. Kreeka- Pärsia sõdades olid ehitised suurelt osalt lõhutud ja hävitatud. Nüüd koondas Perikles kõik templid Akropolise kingule, kus rahvas ohverdamisega jumalatele lugupidamist näitas.
Kreeka templid olid väikesed ja ilusad ning neis ei peetud jumalateenistust. Piduliku ja meeldiva ilme andis templile teda ümbritsev sammastik. Aknad puudusid. Valgus paistis idapoolses seinas oleva ukse kaudu templi pühamasse paika, kus asetses jumalakuju. Mitte kaugel Partenonist oli Pheidiase valmistatud Pallas Athena hiiglakuju (12 m kõrge), mis igale linnatulijale kaugelt silma paistis ja oma suurusega Ateena võimu ilmutas. Mere poolt lähenevatele laevadele paistis selle kuju läikiv kiiver ja kuldne odaots juba 30 km kaugusekt silma. Kujude kõrval kaunistasid Kreeka templeid maalid. Need olid suuremalt osalt jumalate pildid, maaliti väga eredais värvides.
Linnamäe lõunapoolsel küljel asetses suur teater, millesse mahtus ligi 30 000 vaatajat ja mis oli ehitatud kivist. Rahvas vaatas näitemängu lahtise taeva all, sest sooja kliima tõttu polnud tarvidust kinnise ruumi järele.

8teater.jpg (126988 bytes)


Ainult näitelava oli kaetud kitsa katusega. Näitlejad esinesid maskides ja kandsid kõrgeid puukingi, et nad paremini näha oleks. Etendusi korraldati ainult paar korda aastas. Sel ajal elas Kreekas ka rida tähtsaid kirjanikke, kes teatri jaoks näitemänge kirjutasid. Ühel ajal etendusega toimus ka näitekirjanike vahelised töödevõistlused.