KREEKLASTE AJALOOST
III. Kreeklaste tähtsamad riigid- Sparta ja Ateena

1a. Lastekasvatus Spartas

Spartalased, nii noored kui vanad, teenisid riiki ihu ja hingega. Selles sihis oli korraldatud kogu noorsoo kasvatus. Et arvuka pärismaalaste hulga üle valitseda, püüti noori kasvatada hästi julgeteks ja sõjakateks. Seepärast vaadati lastele kui riigi omandusele. Tugevad ja terved lapsed jäeti ellu, nõrgad ja vigased heideti kuristikku, sest ainult tugevad suudavad rahvast valitseda ja riiki kaitsta.

Poisslapsed võisid vanemate juurde jääda seitsmenda eluaastani. Selle järel võeti nad riigi kasvatusasutusse, kus neid vastavad ametnikud kasvatasid. Iga päev tegid nad rea harjutusi: nad õppisid relvi tarvitama, matkasid , jooksid, hüppasid, maadlesid ja ujusid, et oma keha tugevaks ja painduvaks teha. Säärased harutused kasvatasid ka võitlushimu ja auahnust. Kord oli kasvatusmajas väga vali: kes sõna ei kuulanud, see langes karmi karistuse alla. Kord aastas kutsuti kõik poisid kokku ja peksti neid palja ihu peale piitsaga, et neid õpetada vastupidavusele ja valu kannatama. Janu ja nälga pidid nad nurinata kannatama. Kui mõni poistest ei jõudnud näljale enam vastu panna, siis tohtis ta ka varastada, sast varastades võis ta näidata osavust, leidlikust ja julgust. Häda aga sellele, kes ei mõistnud oma tegu varjata - see langes karistuse alla. Spartalased teadsid väga hästi, et elu lihtsus teeb inimese terveks ja tugevaks. Seepärast pidid noored kõige vähemaga leppima: nad rõivastusid lihtsalt ja tarvitasid lihtsaid toite. Peatoiduks oli supp, mis valmistati lihast, jahust, verest ja äädikast. Magati pillirool, mida nad ise jõest kiskusid. Tütarlapsi kasvatas ema. Ta õpetas neile koduseid töid. Tütarlapsed ei tahtnud poistest maha jääda. Nemad tegid samasuguseid harjutusi nagu poisidki, et oma keha karastada ja vastupidavaks teha. Nad õppisid isegi oda viskama. Sparta tütarlapsed olid seepärast kuulsad üle kogu Kreeka. Imetleti nende ilu ja kaunist kehaehitust.

Vaimuharidus jäi kõige selle tõttu üsna unustusse. Neile õpetati küll ka lugemist ja kirjutamist, peaasjalikult aga siiski muusikat ja laulu, sest nii üks kui teine olid tähtsad sõjaka meeleolu loomiseks. Noorte mõistuse teritamiseks õpetasid kasvatajad ja ka vanemad neile andma lühikesi ja tabavaid vastuseid. Kui kord üks Ateena noormees kiidelnud, et ta võivat terve tunni ühel jalal seista, siis vastanud spartalane: "Seda suudab meie juures iga hani." Kord ilmus tugev vaenlane Kreekasse ja nõudis, et kreeklased relvad vabatahtlikult käest annaksid. Üks sparta väejuhtidest vastanud: "Tulge ja võtke!"

Et spartalased olid alati sõjavalmis ja neil oli alaline sõjavägi, siis ei suutnud naabrid neile sõjas kaua vastu seista. Spartalased panid viimaks oma võimu kogu poolsaarel maksma.