I KREEKA VANIM PERIOOD.
Kangelasmüüdid

4. Oidipus.

Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed.

Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal?" Oidipus lahendas selle mõistatuse, öeldes, et see on inimene: varases lapsepõlves roomab ta, suuremaks kasvades käib ta kahel jalal, aga vanas põlves tarvitab ta keppi. Siis kukutas Sfinks end oma kaljurünkalt alla ja hukkus.

Tänulikud teebailased kutsusid Oidipuse kuningaks Laiose asemele, kelle nende arvates olid tapnud röövlid. Oidipusele anti naiseks Laiose lesk Iokaste, s.t. Oidipuse ema.

Mõne aja pärast tabas Teebaid hirmus taud, mis viis palju inimesi hauda. Muistendi järgi teatanud jumalad, et see õnnetus ei lakka enne, kui teebailased ajavad minema selle, kelle käed on rüvetatud Laiose verega. Ori, kes oli pääsenud kallaletungi puhul Laiosele, tundis Oidipuse ära ja teatas talle, et tema oligi tapnud Laiose teel Teebaisse. Meeleheites pistis Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku.