KOOLIMINEK
(Betti Alver)

Savilatern laubal,
heliredel seljas,
taskus tähtede tunniplaan,
jooksin ma piki vaikuse tara
teistera teedele koguni vara,
kannul murede mukerjaan.

Porilauka lastega üheskoos
kandsime trepile mulda ja prahti.
Punaste pükstega tuuleroos
keeras viiulivõtmega
kooliukse lahti.
Küll on avar me avaõhtu-klass,
kuhu meid vilistas vihmakass!

Kuigi seal ajas me käratsev kamp
laiali lausete siidised lambad,
vankusid säravad sõnade sambad, -
katki ei kliranud
päikeselamp.

Esimene tund oli emakeel.
Enne meid murjaneid muidugi pesti.
Olles kõik õhu ja mullagi mesti,
teadsime üht ainult mudasest maast:
pori
ei ole veel
sajandi saast.

A

Korraga
kusagil kõrgemal kõlistas kella
sajandi koolitädi Satanella,
lõõmasid linnad ja mürises maa.

Klassis me häälekas õpetaja,
kohkunud kaja
kordas koos meiega:
"Trahh-trahh!
Traraa...aa...aa..."

Siisap see mürin jäi metsadel meelde,
sattuski lehtede sahin keelde
ahistav
aabitsa
hiiglane
A