KOOLITEE
Ott Arder

Kooliteel meist igaüks kord sammub.
Koolitee on kümneid aastaid pikk.
Koolikotis pliiatsid ja kumm on,
alul aabits, pärast lugemik.

Koolikotis pliiatsid ja kumm on,
kummiga saab kustutada vead.
Korralikul lapsel taskus kamm on,
kammiga ta kammib oma pead.

Kooliteel on isad-emad sammund.
Neile nüüd see tee on minevik.
Mõned nende õpetajaist ammu
käivad teed, mil nimeks igavik.

Vana valge maja siiski püsib,
endiselt on selles majas kool.
Keegi tänaseni vastab-küsib,
numbreid nüüd on rohkem ajalool.

Seda kummi ikka veel ei ole,
mis teeb olematuks kõik me vead.
Koolipoisile, ka ulakale,
õpetaja soovib ainult head.

Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 98-99.