MUST KASS
Ralf Parve

Kõndis kooli poole Jass.
Äkki must
ja räämas kass
hiilis just,
ei - tea - kust,
risti üle tee...
“Head ei tõota see...”
mõtles Juss.
“Neetud kass!
Sinu pärast, kes see teab,
koolis kehvasti veel veab..”

Seisab Jass
ja siunab Jass.
Aga musta karva kass
otse eel
istub teel -
vahib ülbelt näkku veel!
“Mis sa passid, rumal kass!”
hõikab Jass.

Aga see,
rumal, väljagi ei tee!
Istub ja lööb tasa nurru,
liibib muhedasti vurru,
laseb veidi viltu pea,
ega tea -
milles on ta teinud vea!

Astub paremale Jass,
astub sinnapoole kass;
astub vasakule Jass -
sinna astub ka me kass...
Küll on lugu! Täbar lugu!
Oh, sa neetud kassisugu!
Ajad Jassi
plaanid sassi -
kassi
pärast ei saa klassi
õigeks ajaks vaene Jass!
Kõtt! Sa kole kass!

Ralf Parve. On inimesi erinimelisi. - Tallinn: Eesti Raamat, 1984. - Lk. 56 - 57.