NAERULOHKUDEGA MAAILM
Olivia Saar

 

On muresid suurtel ja lastel,

algul pahandus pisike näib,

aga mure kasvas nii ruttu,

kui temaga üksinda jäid.

 

Kae hommiku säravat nägu,

kuula lindude lõbusat keelt,

lepatriinud ja kiilid ja siilid

sulle soovivad rõõmsat meelt.

 

Tuul sasib su heledat tukka,

kõrs kõditab paljast säärt,

ja sipelgas, tilluke töömees,

vudib mööda su kleidiäärt.

 

Ja polegi pisaraid enam,

naerulohud su põskedes vaid,

suur maailm on hoopiski kenam,

kui endale sõpru said.

Olivia Saar. Naerulohkudega maailm. - Tallinn: Eesti Raamat, 1986. - Lk. 31.