OH SEDA ÕNNE!
Kalju Kangur

 

Kes seal tuleb, nägu täis nalja?
Üks jalg saapas, teine paljas,
kitkutud - katkutud...

 

Vaatab kõik maja:
see on ju Tõnis, too unustaja!

 

Mütsi ta unustas garderoobi,
tuhvlikoti kompvekipoodi,

 

saabas jäi staadioni nurka
(teine on alles, mis seal kurta!).

 

Portfelli unustas Tõnis trammi,
sõbra poole traksid ja kammi,

 

parki unustas taskuploki,
võimlasse jättis särgi ja soki.

 

Kuhugi jättis veel sulepea,
võtme ja raamatu...
Kuhu? Ei tea!

 

Aga ta ise, too Tõnis - poju,
oh seda õnne - jõudis koju!

Täheke nr. 4 / 1965.