KEVADPÜHAD
Imbi Muhel

Lihavõtted on väga toredad pühad. Neid pühi nimetatakse veel kevadpühadeks, munapühadeks, kiigepühadeks, ülestõusmispühadeks.

KEVADPÜHAD on nad sellepärast, et neid peetakse kevadel. Maapõuest pistavad oma nina välja esimesed lumikellukesed, lumeroosid ja märtsikellukesed. Hakkab õitsema ilus kollane lill - paiseleht.

Kevadel hakkavad pajupõõsa okstel roosatama pajuurvad ehk pajutibud ehk pajuuted ehk pajukiisud. Nad on nii armsad, et inimesed nimetavad neid väga mitme nimega.

Pajuurvas on tegelikult palju pisikesi pajuõisi koos. Kui sa pajuurba ligidalt vaatad, siis näed, kui tillukesed need õied on.

Kui sa pajuoksad tuppa tood ja vette paned, siis paisuvad pajuurvad varsti suuremaks, lähevad kollaseks ja hakkavad tolmu ajama. Selle kohta öeldakse: “Paju tolmleb.”

Õues tolmlevad nad veidi hiljem, sest seal pole nii soe kui toas. Kui sa nüüd nina vastu pajuutte pistad, võib nina kollase tolmuga kokku saada.

Pajupõõsas ja pajupuu ongi ühed esimesed kevadekuulutajad viimaste valgete lumelaikude keskel.

Paju annab varju ja toitu loomadele ning abi inimestele. Pajust saavad toitu põdrad ja metskitsed. Pajupõõsas pesitsevad linnud.

Inimesed teevad pajust hobusele loogapuud, sest paju paindub hästi. Veel tehakse pajust jalutuskeppe, tünnivitsu, vilepille ja pajukoorest pasunaid.

Oled sa kuulnud, kuidas poisid kevadel pasunaga tuutu-luutu teevad? Aga kui sa juhtud haigeks jääma, teeb vanaema võib - olla pajukoore teed, mis palaviku ära võtab.

Vanasti pargiti pajukoorte abil loomanahku. Kunagi väga ammu, kui ei olnud vabrikuid ja töökodasid, tegid inimesed peaaegu kõiki töid ise.

Kevadpühadeks võib tuppa tuua ka teiste puude ja põõsaste oksi, nagu lepa ja sarapuu ehk pähklipuu oksi. Neil on ilusad pikad urvad ja pisikesed käbid küljes. Vaasi võib panna ka kirsioksi. Neid on parem võtta maast pärast seda, kui ema või isa on kirsipuud harvendanud, see tähendab, oksi vähemaks lõiganud. Puu on ju elus ja muidu on oksi kahju murda. Ka toominga oksad on vaasis ilusad, sest neilegi tulevad külge väikesed õiekobarad.

Kõik need roheliste lehtede ja õitega oksad tuletavad inimestele meelde uue elu tärkamist. Öeldakse, et nad on kevade ja uue elu sõnumitoojad - sümbolid.

Kalendri järgi algab kevad 20. või 21. märtsil ja seda päeva nimetatakse PÖÖRIPÄEVAKS. Pööripäevi on meil neli nagu aastaaegugi. Pööripäevad jagavad aasta nelja suurde ossa. Need on KEVAD, SUVI, SÜGIS, TALV.

Millal algab kevad? Õige, 21. märtsil.

Suvi algab 22. juunil, sügis 23. septembril ja talv 22. detsembril.

Kevad toob kaasa päikeselisi päevi, soojust ja valgust. Ilma päikeseta ei oleks elu. Päikest vajavad kõik taimed, loomad ja inimesed.

Oled sa mõelnud, miks sügisel läheb vara pimedaks, aga kevadel on õhtuti kaua valge? Et suvel on päevad pikad ja magamagi lähed siis, kui päike on veel taevas.

Talvel läheb juba varakult pimedaks ja päev on väga lühike. Talvel me rääkisime toomapäevast. See on üks suur puhastamise ja kraamimise päev.

Enne iga suurt püha koristavad inimesed eriti hoolega, et kodu oleks pühadeks puhas ja kaunis. Ka enne lihavõttepühi tehakse seda. Kõik püüavad siis ka ise paremad olla ja ütlevad, et süda peab puhas olema.

Meie aga räägime nüüd PÄIKESEST.

Kuni toomapäevani - 21. detsembrini - läheb päikese loojumise ja tõusmise tee iga päevaga mööda silmapiiri ikka lõuna poole.

Oled sa päikese loojumist vaadanud? Öeldakse: “Päike vajus silmapiiri taha.”

Kas sa tead, mis on silmapiir? See on piir või joon, milleni silm ulatub nägema.

Talvel me päikest eriti tihti ei näe, sest taevas on pilves. Ja kui päike paistabki, siis on ta õige madalal. Päike loojub õige vara. Seepärast ongi nii varakult pime.

Kui toas lambi ära kustutame, läheb kohe pimedaks. Päike on nagu õige suur lamp, ainult palju, palju kordi heledam ja soojem.

Kui päike meist ikka järjest kaugemale lõuna poole liigub - meie elame ju põhjamaal -, siis ta lõpuks peatub. See juhtub jõulupühade ajal. On TALVINE PÖÖRIPÄEV. Inimesed on siis väga õnnelikud ja ütlevad, et jõulud on valguse pühad. Nad süütavad küünlad, mis on päikese sümboliks, ja ütlevad, et on päikese sünni päev.

Päikese tee hakkab sellest ajast iga päevaga jälle ikka rohkem ja rohkem põhja poole, see tähendab meie poole tagasi liikuma. Sellest ajast hakkab iga päevaga ikka valgemaks minema.

21. märtsil algab KEVAD. On KEVADINE PÖÖRIPÄEV. Päike on tagasiteel meie juurde. Ta on just poolel teel. Inimesed ütlevad, et öö ja päev on ühepikkused. Päike on taevavõlvil kõrgemal. Seetõttu ongi väljas valgem ning soojem. Edasi läheb päev järjest pikemaks ja öö lühemaks.

21. juunil algab suvi, on SUVINE PÖÖRIPÄEV. Nüüd on päike kõige kõrgemal ja päev kõige pikem. Öö aga õige lühike.

Jaanipäev on suvise pööripäeva püha. On suur suve ja valguse püha. Jaanituli on nagu päike, mille ümber inimesed laulavad ja tantsivad.

Mõni päev pärast jaanipäeva hakkab päike uuesti õige aegamööda lõuna poole, silmapiiri taha nihkuma. Jõuab kätte sügis ja õhtud on jälle pikad ja pimedad. 23. septembril on SÜGISENE PÖÖRIPÄEV. Päike on meist kaugemale liikumisega poolele teele jõudnud. Sügisese pööripäeva ajal on öö ja päev ühepikkused. Edasi hakkab päev ikka lühemaks ja öö pikemaks minema.

Nüüd sa tead pööripäevade lugu ja seda, kui tähtis on meile PÄIKE.

Ta on nagu ema. Aga päike ei ole mitte ainult sinu ema, ta on kõikide taimede, loomade ja inimeste ema.

Kevadel äratab ta oma soojuse ja valgusega looduse unest üles. Keegi ei taha enam nii palju magada.

Päike on alati olnud inimestele ka ajanäitaja. Pööripäevad on seotud päikese liikumisega.

Ka LIHAVÕTTED on liikuvad pühad. See tähendab, et need pühad ei ole alati ühel ja samal kuupäeval. Neid arvestatakse KEVADISE PÖÖRIPÄEVA järgi. Lihavõtted on pärast kevadist pööripäeva. Kui pööripäeva järel tuleb täiskuu, siis esimesel pühapäeval pärast täiskuud ongi LIHAVÕTTEPÜHAD.

Nüüd pean sulle ütlema niisugust asja, mida ei saa vaadata ega näha. Tavaliselt räägitakse, et päike liigub. Tegelikult aga meie maakera tiirleb ümber päikese. Just niisamuti, nagu sina saad joosta ümber oma ema. Ühe AASTAGA teeb meie maa ümber päikese ühe tiiru.

Seetõttu ongi meil kord suvi ja kord talv, kord on päike kõrgel ja teinekord madalal. Palju rohkem saad sa sellest teada, kui suuremaks kasvad.

 

Imbi Muhel. Meie lapse lihavõtteraamat. - Tallinn: Koolibri, 1994. - Lk. 2 - 4.