KIIGEPÜHAD
Imbi Muhel

Kevad annab kõigile hoo sisse. Inimesed ja loomadki on rõõmsamad. Esimesed lilled ja rohulibled kiiguvad tuule ja päikese käes. Mesimumm kiigub lilleõiel. Lind kiigub puuoksal ja vilistab oma laulu.

Inimesed lähevad lihavõtte ajal esimest korda kiigemäele kiikuma. Seepärast kutsutaksegi neid pühi mõnel pool kiigepühadeks. Noored ja vanad tahavad üheskoos olla ja kevadest rõõmu tunda.

Maal on suured külakiiged. Sinna mahub palju inimesi korraga kiikuma. Suure kiigega kiiguvad enamasti täiskasvanud. Kui kiigel on suur hoog sees, tuleb väga kõvasti kinni hoida. Seepärast ei lubatagi väikesi lapsi sageli suurele kiigele. Sellele kiigele ei tohi kiikumise ajal väga lähedale minna.

Lastel on oma kiiged. Need on kaldkiiged, kiigelauad, võrkkiiged ja kiikhobused.

Kiigepühadega on seotud üks õige vana komme. Inimesed võtsid kiikuma minnes kirjud pühademunad kaasa. Neid kingiti sõpradele ja kiigutajatele. Anti ka kootud kindaid ja vööpaelu.

Vanad inimesed räägivad, et esimese püha hommikul ka päike kiigub.

 

Imbi Muhel. Meie lapse lihavõtteraamat. - Tallinn: Koolibri, 1994. - Lk. 42.