Kevadpühad

1. Loe tekst läbi ja leia, kuidas kevadpühi veel nimetatakse!

.......................................................................................................................................

     Pajupõõsas on üks esimesi kevadekuulutajaid viimaste valgete lumelaikude keskel. Varakevadel hakkavad pajupõõsa okstel valendama pajuurvad. Nad on nii armsad, et inimesed nimetavad neid väga mitme nimega.

2. Kuidas me urbi veel kutsuda võime?

...............................................................................................................................................


urbepäev = palmipuudepüha
       Vanasti oli urbadega seotud selline komme: Keegi pere vanematest liikmetest ärkas urbepäeval, enne teisi, võttis urvakimbu pihku ja hakkas pere liikmetele une pealt sähmakaid jagama ise öeldes: 
"Urvin, urvin uue kuue,
värvin verevase kasuka,
urvad sulle, munad mulle."
"Jalad kergeks,
silmad selgeks,
näpud virgaks,
tarka meelt pähe,
head sõnad suhu."

     Nii tehti senikaua, kuni lööjale lubati värvitud mune.
     Munad anti kätte järgmisel pühapäeval lihavõtte ajal.

    
     Lihavõttepühi ehk kevadepühi peetakse kevadel.
Vanasti oli niisugune komme, et enne pühi ei söödud pikemat aega liha. Seda seepärast, et talvine lihavaru oli tünnist otsa lõppenud. Aga ka seetõttu, et inimesed pidasid paastumist tervisele kasulikuks. Kevadpühade ajal hakati jälle liha võtma, see tähendab - liha sööma. Sellest tulebki nimi lihavõtted.
     Vanasti läksid inimesed lihavõtte ajal esimest korda kiigemäele kiikuma. Sellepärast kutsuti neid pühi ka kiigepühadeks.

     Suurel külakiigel mahub palju inimesi korraga kiikuma. Suure kiigega kiiguvad enamasti täiskasvanud. Kui kiigel on suur hoog sees, tuleb väga kõvasti kinni hoida.

     Kiigepühadega on seotud üks õige vana komme.
     Inimesed võtsid kiikuma minnes kirjud pühademunad kaasa. Neid kingiti sõpradele ja kiigutajatele. Anti ka kootud kindaid ja vööpaelu.

     Tänapäeval värvivad lapsed pühademune munalakkidega. Vanasti osati aga kirjusid mune saada ka taimevärve kasutades.

3. Millega värvid mune sina oma kodus?

................................................................

................................................................

     *Madarajuured on ainsad munadele eredat päris punast tooni andvad taimeosad.Värvi annavad jämedad, seest valged juured ja juurikad.Pealmine pruun kooreosa ja vanad peened narmasjuured ei värvi.
     *Kollase karikakra õielehed annavad pikema keetmise korral särava kollase värvuse.
     *Vahel võivad õrna sinise tooni anda munadele ka sinised või lillad lilleõied.Katsetada võiks esimeste sinililleõitega.
     *Sibulakoored annavad munadele ereda kollakas- ja punakaspruuni tooni.
     Munapühade ajal on üks kõige toredam mäng munade koksimine. Võtad muna pihku ja sõber lööb munaga sinu muna otsa peale.
     Munal on üks ots teravam, teine ümmargusem. Koksimisel tuleb kokku leppida, et mõlemad koksiksid ühesuguste munaotstega.
    Kelle munaots terveks jääb, on võitja.
MUNAKOKSIMISE SALM

Muna koks, muna koks,

kelle muna katki läeb,

oma munast ilma jääb.

TÕSILUGU
Erika Esop

Ühel ööl ma nägin unes,

kuidas jänes värvis mune.

Värvis pintsliga sips ja sops,

lõbusalt takti lõi sabaots.

Värvis punaseks, kollaseks, lillaks,

äkki ühe neist maha pillas.
Muna vastu kivi potsas.

Ehmusin. Uni sai otsa,

segaduses ärkasin.

Laual märkasin

just neidsamu kirjuid mune,

mida jänku värvis unes.

4. Koosta ühe pildi põhjal vihikusse munadepühade muinasjutt!