Mängud munadepühadeks

Munade kullerdamine.

Pühadehommikul toodi munakorv voodi juurde. Padjad pandi ülestikku ja sealt veeretati mune alla. Kes sai teise munale pihta, sai selle endale. Sama mängu mängiti ka nii, et mahalaotatud teki äär volditi paksemaks. Keset tekki asetati muna. Nüüd hakati muna teki kõrgemalt servalt alla veeretama, püüdes veereva munaga riivata tekil olevat muna(mune). Õnnestus riivamine, sai veeretaja riivatud muna endale. Vastasel korral jäi ka veeretaja muna tekile ja seda oli teistel samuti õigus riivata. Mune veeretati ka liiva sees. Ning muidugi võis võistelda ka selles, kelle muna kõige kaugemale veereb. Veeretamise mängus kasutati salmikesi, näiteks:

Veere,veere, munakene.
Kas saad kokku, kenakene?

Jooks munaga.

Igal jooksjal on käes lusikas munaga. Joosti võidu määratud punktini, kusjuures muna pidi püsima lusikal.

Lihavõtte aegu hüpati ka lauda.

Seda tehti nii, et laud pandi keskkohaga paku peale ja mängijad astusid teine teisele lauaotsale. See, kelle lauaots parajasti üleval oli, hüppas üles.

Pühade juured käis tingimata munade koksimise ehk tiksutamise mäng.

Koksiti keedetud mune, lüües kokku tingimata ühesuguseid otsi.

Kelle muna katki läks, andis selle võitjale. Koksimise juures lauldi "Munakoksimise laulu" järgmiste sõnadega.

Muna koks, muna koks,
elle muna katki läheb,
oma munast ilma jääb.

Võiks laulda ka tänapäeval Kanada eesti laste hulgas lauldavat laulu "Munade koks":

Koks, koks, koks-
anna veel üks toks!
Juba ongi pragu sees,
mina jälle võidumees!
Koks, koks, koks:
see on munapoks.

Lauas toimus ka ragelemine.

See toimus nii, et kahel sööjal olid munad käes. Kumbki mõtles salajase mõtte. Siis lepiti kokku, kumb enne teise munale pihta lööb. Kelle muna jäi terveks, selle mõte pidi täide minema. Kombeks oli ka laksulöömine.

Kes sai teisele laksu lüüa, pidi temalt muna saama.

Materjal on võetud ajakirjast "Haridus" 1992