PEAGI SAABUVAD KEVADPÜHAD

Lihavõtted ehk ülestõusmispühad, rahvasuus ka lihtsalt kevad- ja munapühad on üks neid oodatud perepühi, mida kodus mitmete võtetega kauniks ja meeldejäävaks saab muuta. Paljud kodud saavad siis hoopis uue ja piduliku ilme. Küllap on nii mõneski peres kujunenud oma tavad ja kombed, kuidas pühademeeleolu luua, lastele ja täiskasvanutelegi rõõmu valmistada.

Hulk mõtteid kevadpühade tähistamiseks pakkus läinud kevadel Jõgeva maakonna talu- ja maanaiste lihavõttepühade näitus. See oli üks Jõgeva Taluliidu kodumajanduskonsulendi Aime Langi juhendamisel ja juhtimisel korraldatud üritusi, milles osalesid Põltsamaa, Torma, Laiuse, Palamuse ja Kuremaa talu- ja maanaised. Igaühel oli midagi huvitavat ja omanäolist välja pakkuda. Mõned mõtted ja pildid sellelt näituselt.

Palju võimalusi pühadelaua kaunistamiseks pakuvad lihavõtteteemalised tekstiilid. Näiteks tikitud või aplikatsioonitehnikas pajuurva- , tibu- , jänku- vm motiividega laudlina, salvrätid, kohvikannusoojendajad, heegeldatud värvilised munasoojendajad, lõbusate piltidega lastepõllekesed.

Põhiline kaunistus sel päeval on muidugi värvitud kirjud munad. Ilusad on need punutud korvis samblapadjal või puuokstel paela küljes, põhust või samblast pesas. Imearmsad on helekollased heegeldatud tibupojad põhupesas - eriti sobiv kaunistus talukööki.

Kevadpühadeks tuuakse ikka tuppa urbadega pajuoksi, hiirekõrvule ajatatud kase- vm puuoksi. Neid võib paigutada nii vaasi kui ka kinnitada seinale, riputada okstele tühje munakoori, kaunistada värviliste lindikeste või lõngatupsudega.

Pühade ajaks võib mõnel alusel või korvis kasvatada isegi ilusa rohelise murukamara. Väga meeleolukas pühadekaunistus on korv erkrohelise muru, õitsema ajatatud krookuste ja kirjute munadega.

Kevadpühadekaunistused tehakse ikka värskest looduslikust materjalist - looduses tärkavatest okstest, ajatatud lilledest jms. , erandiks on ehk maakodusse hästi sobiv põhupesa.

Kevadpühade ajal on juba ammustest aegadest tehtud ka just selleks päevaks mõeldud toite.

Urvapuder

150...200 g pekki, 1/2 l vett, 3/4...1 kl. odratangu, 1/2 l piima, soola.

Pekk lõigata kuubikuteks ja keeta koos tangudega tasasel tulel poolpehmeks, lisada kuum piim ja hautada, kuni toit valmis.

Lauale anda õunakooreteega.

 

 

 

Munad juustukastmes

Kuumutada võis 1,5 sl. jahu, lisada 2 kl. piima ning keeta kaste. Maitsestada soola ja pipraga. Võtta kaste tulelt ja lisada nii palju riivitud juustu, et segu saaks üsna paks. Pooleldi jahtunud kastmesse vajutada lusikaga lohud, lüüa igasse lohku muna, lisada ka võitükikesi. Küpsetada kuumas ahjus.

Lisandiks pakkuda sõmerat riisi ja lehtsalatit.

 

Köömne- juustukartulid

Valida suured muredad kartulid, koorida, poolitada sakilise juurviljanoaga nii, et pooled jääksid võimalikult laiad ja lamedad. Sakilistele lõikepindadele puistata soola ja köömneid, suruda kahe poole vahele juustuviil ning mässida iga selline uuesti kokkupandud kartul rasvainega määritud fooliumisse. Küpsetada ahjus umbes üks tund.

 

Looduse tähendusi

*Kui lihavõttehommikul on katused valged, kas härmas või lumega, siis tuleb veel nelikümmend ööd külma

*Härmatis pühadeöösi tähendab head vilja- aastat.

*Kui lihavõttepühade hommikul tuul mere poolt on, siis olla suvel head kalasaaki loota.