TÄNA VÄRVIME MUNAD KIRJUKS

Kristliku kultuuriruumi maades kolm päeva kestvaid pühi tuntakse kevadpühade, lihavõttepühade ja kirikuladina keele kaudu heebrea traditsioonist pärit paasapühade nimetuse all.

Ülestõusmispühad juhatas sisse suur neljapäev, millega tähistati Kristuse püha õhtusöömaaega Jeruusalemmas.

Väga tähtsaks peetakse suurt reedet. Eestis tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömise päeva riikliku pühana ENSV Ülemnõukogu määruse alusel alates 1991. aastast.

Järgmine päev on vaikne laupäev ja see tähistab Jeesus Kristuse hauaslamamist. Pühapäeval peavad kristlased esimest ülestõusmispüha ning esmaspäeval teist ülestõusmispüha.

Lihavõttepühad on liikuvad pühad, mis 325. aasta Nikaia kirikukogu otsusel algavad esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Nii võivad kevadpühad teoreetiliselt alata märtsi viimase dekaadi algusest kuni aprilli keskpaigani.

Nimetus "lihavõttepühad" tuleneb sellest, et see tähistab katoliiklaste seitsmenädalase lihasöömiskeelu lõppu. Sellest tuleneb ka eestlaste munavärvimistraditsioon ja rahvapärane nimetus "munapühad"

Luterlased järgisid kristlikku paastutava vaid XVI sajandil vahetult pärast kirikulõhet, hiljem on see hääbunud. Ka katoliiklastel on paastuperiood taandunud kolmepäevaseks.