KUNSTIAJALUGU 1

  1. Mesopotaamia kunst
  • Mesopotaamia – jõgedevaheline maa
  • Asus Eufrati ja Tigrise vahel
  • Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak
  • Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur
  • Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus
  • Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga
  • Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr
  • 1800.a eKr sumeri rahvus kaob – seguneb akadlastega
  • Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a)
  • Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias
  • Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Laga?
  • Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega
  • Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga
  • Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid
  • Tsikuraat – torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge
  • Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud
  • Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem
  • Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide
  • Hauakambreid ei ehitatud – hauatagust elu ei usutud
  • Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha
  • Ei tuntud hästi anatoomiat – ebaloomulikud kehaosad
  • Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid
  • 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur
  • Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree
  • Pole kindel, et see just Sargon I portree on
  • Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Laga?i linna valitseja Gudea – u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
  • Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe
  • Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega – allkiri
  • Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne
  • 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega
  • sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse
  • Keel sarnaned soome-ugri keeltega
  • Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
  • Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks
  • Akadlaste suurim linnriik oli Babylon
  • Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule
  • Praegu on see liiva alla mattunud
  • Mesopotaamias oli kaks suurriiki:

Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr

Uus-Babüloonia 625-539.a eKr

  • Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid
  • Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees
  • Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)
  • Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr
  • Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus
  • Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias
  • Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
  • On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe
  • Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud
  • Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis
  • Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)
  • Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses
  • Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
  • Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km
  • Kujutati sõda ja lõvijahti
  • Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat
  • Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives
  • 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule
  • Uus pealinn oli suurem kui Assur
  • Assurbanipal – üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid
  • Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu
  • Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud
  • Reljeefid matkivad ümarskulptuure – kõrgreljeef
  • Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid – müütilised olendid kaitseks vaenlase eest
  • 7.saj lõpuks eKr variseb Assüüria impeerium kokku ülestõusude tõttu
  • Mesopotaamia valitsevaks rahvuseks saavad babüloonlased
  • Uus-Babüloonia ajastul ehitatakse suurejooneliselt välja pealinn Babylon
  • Babylon oli 6.saj eKr maailma suurim linn u. 300 000 elanikuga
  • Babylon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga
  • Müüril mahtusid kõrvuti sõitma kaks sõjarakendit
  • Müüris oli 8 väravat, kõige suurem neist oli jumalanna I?tari värav
  • I?tari väravast algas Babyloni peatänav, Protsessioonitänav, mis oli 5 km pikk ja viis kuningalossini
  • I?tari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid
  • I?tari väraval oli üle 600 reljeefi
  • Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis – Semiramise rippaiad
  • See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik
  • Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid – niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad
  • Kuningalossi juures asus ka peatempel – Marduki tempel
  • Marduki templi juures oli ka tsikuraat – Piibli Paabeli torn