Alternatiivenergia

Kati Hiir
9. klass

Kambja Põhikool 2003

Alternatiivenergiast üldiselt

Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist.

Alternatiivenergia Eestis

Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000. a. 11 %. Puidu kasutamisel on esikohal Tartu- ja Pärnumaa, järgnevad Viljandi-, Harju- ja Lääne-Virumaa.
Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne.

Eestis on suhteliselt head tingimused tuuleenergia rakendamiseks: ca 140 km2 on selliseid alasid, kus tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või enam. Praegu uuritakse ja tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Sõrve ja Pakri poolsaarele.
11. oktoobril 2001. a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut ja nende koguvõimsus on 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada ca 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse.
Rohkesti tahetakse ehitada tuulegeneraatoreid Pärnumaale, sest seal on rohkesti tuult. Tuuleenergia tootmist kipub segama Eestimaa tihe asustus. Euroopas on rusikareegel, et tuulegeneraator peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel. Pärnumaal on pisut keeruline leida kohta, kus poleks inimesi ega lindude rändealasid. Mõte neid sinna rajada tekkis siis, kui maakonna energeetikud külastasid esimest korda Taanit.

Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paitab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat.

Jõgesid on Eestis vähe, need on lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Selle tõttu ei saa rajada suuri hüdroelektrijaamu. Hüdroenergia kasutamise kõrgaeg oli enne II maailmasõda. Eesti hüdroenergia varudest on erilisel kohal Narva jõgi, seda loetakse Eestis praktiliselt rakendavaks hüdroenergeetiliseks võimsuseks.
Tänapäeval töötab Eestis neli üle 100 kW hüdroelektrijaama. 1997. a. toodeti Eestis hüdroenergiat 3370 MWh. Tartumaal Suure-Kambjas oli kooliõpilaste ja –õpetajate poolt rajatud hüdroelektrijaam.

Kokkuvõte

Energiaallikaid on mitmeid, osad on taastuvad osad mitte. Tulevikus loodetavasti hakatakse rohkem kasutama taastuvaid energiaallikaid. Kunagi saavad mittetaastuvad energiaallikad otsa.
Õpitakse rohkem tundma päikese- ja tuuleenergiat. Vee- ja tuuleenergia rakendamises tehtud mõningatele edusammudele vaatamata oli nende osatähtsus 2000. a. ca 0,007 %
Alternatiivenergia tootmist pooldab ka Roheliste liikumine. Alternatiivenergiat võib nimetada ka Roheliseks Energiaks. See ei saasta loodust ja hoiab meie elukeskkonna puhtana.

Kasutatud materjal:
Eesti Entsüklopeedia 11
Elektrileht mai/juuni 2001
http://roheline.energia.ee
vanematelt kuuldu