Alternatiivenergia Kati Hiir Kambja Põhikool 2003 Alternatiivenergiast üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist. Alternatiivenergia Eestis Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt
esikohal puit. Selle osatähtsus primaarenergia bilansis oli 2000. a. 11
%. Puidu kasutamisel on esikohal Tartu- ja Pärnumaa, järgnevad
Viljandi-, Harju- ja Lääne-Virumaa. Eestis on suhteliselt head
tingimused tuuleenergia rakendamiseks: ca 140 km2 on selliseid alasid, kus
tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või enam. Praegu uuritakse ja
tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Sõrve ja Pakri
poolsaarele. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paitab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat. Jõgesid on Eestis vähe,
need on lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Selle tõttu ei saa rajada
suuri hüdroelektrijaamu. Hüdroenergia kasutamise kõrgaeg oli enne II
maailmasõda. Eesti hüdroenergia varudest on erilisel kohal Narva jõgi,
seda loetakse Eestis praktiliselt rakendavaks hüdroenergeetiliseks võimsuseks. Kokkuvõte Energiaallikaid on mitmeid, osad on
taastuvad osad mitte. Tulevikus loodetavasti hakatakse rohkem kasutama
taastuvaid energiaallikaid. Kunagi saavad mittetaastuvad energiaallikad
otsa. Kasutatud materjal: |