|
Ansistrus (Ancistrus)
Ansistrus on rüüsägalane. Ka rüüsägalasi nagu teisi väga paljusid kalaliike peetakse akvaariumites. Ansistruse looduslik elupaik on Amazonase jõgi ja mõni selle lisajõgi. Valdav enamus akvaariumis peetavatest kaladest on sealt pärit, kuna on tegu kõige liigirikkama veekoguga, kus avastatakse järjest uusi liike (rohkem kalakiike kui vaikses ookeanis) mis on veel juhtumisi mageveeline. Ansistrus (eriti isane) näeb küll suhteliselt hirmuäratav välja kuid ta on mõne akvaariumikoosluse jaoks lausa hädavajalik. Tema suu on arenenud mingi eseme pealt vetikaid sööma mis võib vabalt olla akvaariumi klaas ja põhjadekoratsioonid. Ta peamine osa akvaariumi koosluses ongi akvaariumi puhastamine ja puhtana hoidmine. Ta sobib kokku kõige paremini pinnapealsete kalaliikidega kes tavalistelt põhja ei tüki (kuldkalad, gupid, mõõksabad, guraamid jpt.). Teda on võimalik pidada ka agressiivsete kaladega koos, sest tal on soomuste asemel luuplaadid mis on ka vahest okkalised. Teda on üsna raske ära süüa. Ka kiiversägal ja kohversägal on taolised luuplaadid ainult natuke süütuma välimusega. Ühelgi sägalisel pole õigeid soomuseid. Selles mõttes on ta territoriaalne, et teisi põhjakalu ta eriti ei salli. Ta võib rünnata neid oma teravate sarvedega mis talle pähe kasvavad. Neid sarvi tal väiksena pole ja sellepärast ongi sugudel raske vahet teha. Emastel on need ülemise huule pikendused tunduvalt lühemad ja neid on ka tavaliselt vähem. Ansistrus kasvab üsna suureks kui tal on soodsad tingimused, kuni 13-17cm ja ta pea läheb laiaks nagu rail. Ta ongi raile väga sarnane. Talle meeldib kui akvaarium on hästi valgustatud või päikse kätte tõstetud, et seal vetikad kasvaksid. Parim vesi on PH 6.0-8.0, DH 5.0-12.0 ja temperatuur 23-27 kraadi. Nagu paljud sägalased on ka Ansistrus labürinthingaja. See tähendab, et ta peab pääsema ligi akvaariumi kohal olevale õhule mis ei tohiks olla tolmune.
Sellel pildil olev kala pole veel täiskasvanud.
Sellel pildil olev kala on täiskasvanud isane Ansistruseid on väga palju erinevaid liike, kuid kõige tuntumad on siiski tumeda keha ja heledate täppide või vöötidega. Osad liigid on ka väga kallid. Aretatud liigid on tavaliselt teistest väga erinevad.
Sellel pildil on üsna haruldane liik albino ancistrus
Koostas: Kaarel Kruuse Kasutatud kirjandus:
|