Arukask

Referaat

Liina Laks

6.kl

Juhendaja:Lemmi Pehlak

2001

Minu uurimistöö teemaks oli arukask.

Järgnevalt esitan väikese kokkuvõtte huvitavamatest faktidest, mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin.

Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu.

Arukask kasvab puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades peaaegu kõikides kooslustes. Kase enamusega puistud moodustavad 30,2% eesti metsadest, olles männi enamusega puistute järel teisel kohal. Kõige rohkem kaasikuid kasvab meil Ida- ja Kirde-Eestis, hoopis vähem Kagu-Eestis.

Kliima suhtes on arukask vähenõudlik ja külmakindel.

Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistades kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi.

Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega.

Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud rakenduse. Kase puit on tugev elastne, nõrgalt läikiv, peenetoimne ja hästi poleeritav. Kase aastarõngad on raskesti nähtavad. Kase puitu kasutatakse vineeri-, mööbli-, suusa-, ja pooli tööstuses. Samuti sobib kase puit hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad, mis on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva ja millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada kasevihtasid, luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina kasutatakse kasepungi ja ka lehti. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna.

Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võrakujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarjukujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhislehine ja punaselehine arukask

Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta. Esikohal võiksid praeguste andmete järgi olla Põnda kask Saaremaal ja Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanust on hinnatud koguni 250-le aastale.

Jämedaimaks kaseks on Siiriuse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks on 390cm. Jämedad kased on veel: Tikuta kask Põlvamaal  - ümbermõõt 389cm, Naha külas Põlvamaal kasvav kask  - ümbermõõt 364cm ning Rulli kask Võrumaal Ruusmäel - ümbermõõt 360cm.

Arukased harunevad tihti üsna madalal. Tähelepanu äratav hiigelkask kasvab Põlva maakonnas Leevakul. Tüved lahknevad ühe meetri kõrgusel ja puu ümbermõõduks juurekaelalt mõõdeti 1996 aastal 492cm. Puu on looduskaitse all ning teda on peetud pikemat aega Eesti jämedaimaks kaseks, kuid haruneb sedavõrd madalalt, et 1,3 meetri kõrguselt ei saa tüve ümbermõõtu võtta. Kase vanuseks on mälestuste järgi 155 aastat

Väliskirjanduses pakutakse arukase kõrguseks kuni 30 meetrit. Meil Eestis on aga päris tavalised üle 30 meetri kõrgused arukased. Järvseljal on mõõdetud koguni 36-e meetriseid kaski. Vägevaid arukaski on teisigi ning küllap leiab Eestimaal veel ka avastamata hiigelkaski.

Krabi vana koolimaja ümbruses kasvab 11 suurt kaske. Minu mõõtmise tulemusena sain kõige jämedama kase ümbermõõduks 1,3 meetri kõrguselt 2,92m. Jämeduselt järgmiste kaskede ümbermõõt oli 2,75m ja 2,66m. Mälestuste alusel võib kaskede vanuseks olla 65-70a.

Osavõtt õpilaste uurimistööde konkursist, ,,Eestimaa metsapuud” andis mulle juurde palju teadmisi arukasest, kui ühest meie metsade tavalisemast kuid laialdaselt kasutust leidnud lehtpuust.

---------------------------

Arukase ladinakeelne nimi on Betula pendula Roth .Rahvapärased nimed aga: arukõiv, maarjakask, raudkask ja õmmik.

Arukask on mitmeaastane sirgetüveline puu. Oksad pikad, rippuvad. Puu kõrgus kuni 30(35)m, vanus kuni 150a.

Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahetäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, nõrgalt kleepuvate pruunide soomustega.

Lehed on kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7cm, laius 2,5...4(5,5)cm.Värvuselt helerohelised. Pungad puhkevad kevadel varakult-aprilli lõpus või mai alguses.

Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5...8cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2...3cm pikad, läbimõõt kuni 1cm.Õitseb mais. Tuultolmleja.

Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele.1000 seemne mass on 0,15-0,2g.Viljakandvus algab arukasel varakult: üksikult kasvades 10-15 aasta vanuselt, puistus 20-30 aasta vanuselt. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemnesaak on väga rikkalik-kuni 350 miljonit seemet (60kg) hektarilt.

Noorelt raiumisel annab rikkalikult kännuvõsu. Juurte läbiraiumisel võib anda ka juurevõsu.

Looduses idanevad kase seemned kevadel, aprillis - mais, kui satuvad niiskesse kasvukohta. Esimese idanemisjärgse suve lõpul järgnevad esilehed; need on ümara kujuga, veidi kolmehõlmalised, kolme kuni viie leherooga ja liigile vaatamata karvased. Juba esimesel aastal tekivad peajuurte külgjuured ja kohe on ühenduses ühe-kahe seeneliigi seeneniitidega, moodustades mükoriisa. Seetõttu saab kasetaim, vaatamata väga väikesele toiduvarule seemnes, juba esimesel aastal kasvada looduslikus kasvukohas kuni 3cm kõrguseks ja omada 2 kuni 5 lehte: eriti soodsates oludes, näiteks kasvuhoones, kasvab kask esimeseks sügiseks kuni 30cm kõrguseks 3-4 aastasena algab maapealse võsu harunemine. Tekivad lisajuured, mis laiuvad pindmiselt, sel ajal kui peajuur suundub sügavamatesse mullakihtidesse. Nii saab kask kasutada nii mulla pinnal kui ka sügavamal olevaid veevarusid.

Arukase levikuala on väga laialdane. Kasvab looduslikult kogu Euroopas, idas ulatub kuni Siberi lääneosani, põhjas kuni tundrani. Metsa vööndis kasvab segapuistus segus okaspuudega peamiselt hariliku kuusega, samuti haavaga. Raiesmikel, põlendikel ja vanadel künnimaadel moodustab sageli puhtkaasikuid. Eestis sage puu. Kasvab puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades peaaegu kõikides kooslustes. Kase enamusega puistud moodustavad 30,2% Eesti metsadest, olles männi enamusega puistute järel teisel kohal. Kõige rohkem kaasikuid kasvab meil Ida- ja Kirde-Eestis, hoopis vähem Kagu-Eestis.

Kliima suhtes on arukask vähenõudlik, külmakindel ja talub hästi kontinentaalset kliimat.

Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldade kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik on tugev, hästi arenenud, kuid sügavale ei lähe.

Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike. Seetõttu ei suuda ta varjus kasvada ning, jäädes teistele liikidele alla, hukkub kiiresti. Puhtkaasikute all tekib sageli teiste liikide, peamiselt kuuse, vähem männi uuendus. Metsa loodusliku uuenduse korral jääb aeglaselt kasvav noor kuusk kiirekasvulisele kasele alla ning kujunevad kaherindelised puistud. Kuusk kui varjutaluvam suudab kasvada külalt hästi ka teises rindes, ning jõudnud kasele kasvus järele, tõrjub ta kase tihti hoopis välja. Ühekõrgused võivad kask ja kuusk olla vaid siis, kui kuusk on kümmekond aastat vanem. See saavutatakse hooldusraiega.

Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud rakenduse. Kase puit on tugev elastne, nõrgalt läikiv, peenetoimne ja hästi poleeritav. Kase aastarõngad on raskesti nähtavad. Kase puitu kasutatakse vineeri-, mööbli-, suusa- ja poolitööstuses. Samuti sobib kase puit hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on väga kõva, raskesti lõhestatav ning kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad mis on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Pahkadel on tugevasti lainelised puidukiud, mis ristlõikes annavad ilusa kirja. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui hapendatuna.

Kask ise on toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad lehti. Mitmed linnud toituvad seemnetest. Juurtel mükoriisa, näiteks kaseriisikaga.Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad “nõialuudasid”.

Aga kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses tänavatel ja õuedes, väljakuil ja parkides, kalmistuist rääkimata. Haljastuses on väga hinnatud mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask; vihmavarjukujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhislehine arukask, punaseleheline arukask ning Oycovi kask, mille võrsed on tihedalt kaetud näärmetega.

Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta, esikohale võiksid praeguste andmete järgi pretendeerida Põnda kask Saaremaal Kahtla laiul ning Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanus on hinnatud koguni 250 aastale.

Jämedaimaks kaseks on juba enne 1940 aastat looduskaitse alla võetud Siiriuse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks 1,2 m kõrgusel on 390cm.Jämedad kased on veel: Tikuta kask Põlva maakonnas Kiidjärval (ümbermõõt 389cm), Naha külas Põlvamaal kasvav kask (364cm) ning Rulli kask Võrumaal Ruusmäel (360cm).

Arukased harunevad tihti üsna madalal. Tähelepanu äratav hiigelkask kasvab Põlva maakonnas Leevakul Kõrgessaare talu juures. Tüved lahknevad ühe meetri kõrgusel ja puu ümbermõõduks juurekaelalt mõõdeti 1996 aastal 492cm.Puu on looduskaitse all ning teda on peetud pikemat aega Eesti jämedaimaks kaseks, kuid haruneb sedavõrd madalalt, et 1,3m kõrguselt ei saa tüve ümbermõõtu võtta. Kõrgessaare kase vanus on mälestuste järgi 155 aastat.

Väliskirjanduses pakutakse arukase kõrguseks kuni 30 meetrit. Meil Eestis on aga päris tavalised üle 30m kõrgused arukased. Järvseljal on mõõdetud koguni 36-meetriseid.Vägevaid arukaski on teisigi ning küllap leiab Eestimaal veel ka avastamata hiigelkaski.

Krabi vana koolimaja ümbruses kasvab 11 suurt kaske. Minu mõõtmise tulemusena sain kõige jämedama kase ümbermõõduks 1,3m kõrguselt 2,92 m . Jämeduselt järgmiste kaskede ümbermõõt oli 2,75m ja 2,66m.Mälestuste alusel võib kaskede vanuseks olla 65-70a.

Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin.

Kasutatud kirjandus:.

Elliku.J.,Sander.H.1999.Iseäralikud kased. Eesti Loodus,6
Keppard.V.1999.Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3
Kokassaar.U.1999.Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4
Laas.E.1987.Dendroloogia.Tln.
Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000.Eesti taimed. TÜ MRI
Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln
Paju.A.1999.Urvaplaastrisr kodutohter. Eesti Loodus,2/3
Parmasto.E.1999.Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus,2/3
Puss.F.1999.Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5
Rebane.H.1999.Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1
Reier.Ü.1999.Mahlakask.Eesti Loodus,4
Reier.Ü.1999Suviste kask. Eesti Loodus,5