Eesti Kirjameeste Selts
1872-1893

Raili
0-21PK

 

Eesti Kirjameeste Selts

1872-1893

EkmS- oli eesti rahvusliku liikumise ülemaaline kirjanduslik - kultuuriline kindla põhikirja, määratud asukoha ning ümbervalimisele alluva juhatusega organisatsioon Tartus. Seltsi asutamispõhimõte pärineb F.R. Kreutswaldilt, C.R. Jakobsonilt ning H. Wühnerilt. Seltsi põhikiri kinnitati 1871 aasta lõpus, esimene koosolek peeti 8.03.1872 Viljandis. EkmS-i tähtsamaid tegevusalasid oli eesti keele uurimineja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Teiseks seltsi ülesandeks oli sõnalise ja ainelise vanavara kogumine. J. Hurda juhtimisel alustati süstemaatilist rahvaluule korjamist. Samuti koguti münte (4056), etnograafilisi esemeid (296) ja käsikirjalisi dokumente; seltsi raamatukogus oli 1840 raamatut. Tegeleti ka kirjanduse uurimise, luuleteooria ja kriitikaga. 1887. aastast korraldati nn. võidupidusid. Tähelepandav patriootiline ja hariduslik mõju oli seltsi üldkoosolekutel. Viimaseid peeti 20 aasta jooksul ligi 80, kus kuulati umbes 250 ettekannet kirjanduse, keele, ajaloo ja pedagoogika aladelt. EkmS-i osaks oli ka ajajärgi poliitiliste suunavõtmiste ja võitluste peegeldamine. See asjaolu tegi seltsi ajaloo küll vaheldusrikkamaks, osutus aga seltsile ometi hädaohtlikuks. Hurda – Jakobsoni konflikti kandumine seltsi tegi kummagi poolehoidjate koostöö võimatuks. 1881. aastal lahkus Hurt oma pooldajatega seltsist. Varstine C. R. Jakobsoni surm ja seltsi esimehe dr. M. Veske lahkumine Tartust 1886. aastal süvendas kriisi, mis ajutiselt seltsi elus vähemalt väliselt oli summutatud. Aktiivsemate liikmete hulk kahanes, uuesti puhkesid lahkhelid. Seltsi lõppaastad möödusid kahe vaenuliku erakonna (Venemeelsete ja patriootiliste) vahelises võitluses, mis viis seltsi sulgemiseni. 28.04.1893 likvideeriti selts ametlikult – eestseisuse liikmete J. Kõrvi ja J. Truusmanni kaebuste ning kuberner S. Sahhovski nõudmise peale. Seltsi varad pärandati Eesti Üliõpilaste Seltsile ja ÕES-ile ning Hurdale rahvaluule väljaandmiseks.

 

Wühner Hans

(13.11.1836 Viljandimaa, Aidu v. – 13.08.1911 Võrumaa, Karula v.), kooliõpetaja ja rahvusliku liikumise tegelane. EkmS-i asutajaid ja 1872-81 liige.

Truusmann Jüri

(27.12.1856 Jõgeva v. – 02.06.1930 Petseri), tsensor. EkmS-i liige, aastast 1887 abipresident. Venemeelsete üks juhte.

Reiman Villem

(09.03.1861 Suure - Kõpu v. – 25.05.1917 Kolga – Jaani), ühiskonnategelane, ajaloolane ja pastor. Aastal 1892 püüdis EkmS-i päästa ja valiti 1893 aastal seltsi eestseisuse liikmeks, kuid samal aastal selts suleti.

 

EkmS-i Presidendid

 

Jakobson Carl Robert

(26.08.1841 Tartu – 19.03.1882 Vändra v. Kurgja), publitsist ja ühiskonnategelane. EkmS-i asutajaid, aastast 1881 president. Koostanud uues kirjaviisis ja kaasaegsel pedagoogikal põhinevaid kooli õpikuid.

 Treffner Hugo Hermann Fürctegott

(17.08.1845 Tartumaa, Kanepi v. – 13.02.1912 Tartu), koolijuht ja rahvusliku liikumise tegelane. EkmS-i asutajaid, 1887-1890. a president, hiljem auliige. Rajas 1884 Tartus poeglaste eragümnaasiumi, mille juhataja ja ülalpidaja oli elu lõpuni.

 Hurt Jakob

(22.08.1839 Võrumaa – 13.01.1907 Peterburi), rahvaluule- ja keeleteadlane, pastor ning rahvusliku liikumise klerikaalse suuna esindajaid. EkmS-i presidendina (1872-1881) kujundast seltsist eesti keele uurimese ja rahvaluule kogumise keskuse. 1881 lahkus Hurt ühes oma pooldajatega seltsist.

 Veske Mihkel

(28.01.1843 Vilimeeste k., Holstre v. – 16.05.1890 Kaasan), keeleteadlane, luuletaja, ülikooli õppejõud ning eesti rahvusliku liikumise radikaalse suuna juhte. EkmS-i president 1882-1886. EkmS-i toimetiste keeleline nõuandja.

 Köler Johann

(08.03.1826 Suure–Jaani khk. – 22.04.1899 Peterburi), maalikunstnik ning eesti rahvusliku liikumise radikaalse suuna juhte. EkmS-i auliige, 1891 president.

 Hermann Karl August

(23.09.1851 Uue-Põltsamaa v. – 11.01.1909 Tartu), keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. EkmS-i esimees 1890-1891. Avaldas esimese täieliku eesti keele grammatika.

 

Kirjastustegevus

Kirjastamise alal ei võinud seltsi aineliste eelduste puudusel kuigi viljakalt tegutseda. Anti välja aastaraamatut ja mõned üksikud teosed. Teistele kirjastustele anti soovitusi paremate raamatute trükkimiseks ja võeti neid ka EkmS-i sarja.

 

Aastaraamatud

Oma aja kohta sisukaks väljaandeks kujunes EkmS-i 18 aastaraamatut, mis ilmusid aastatel 1873–1890. Need sisaldasid seltsi üldkoosolekuil peetud ettekandeid ja jooksva tegevuse ülevaateid. Kõned käsitlesid kooli õppetöö ja koduse kasvatuse küsimusi; kümnendi lõpul hakkasid domineerima ettekanded ajaloo, muusika, keeleteaduse, rahvaluule ja loodusteaduse alalt, samuti esineb teaduslike reiside aruandeid.

 Blumberg Gustav

(11.10.1834 Virumaa Varangu v. – 04.09.1892 Tartu), koduloo-, ajaloo- ja matemaatikaõpetaja, ühiskonnategelane. Oli EkmS-i asutajaid, laekahoidja ja aastast 1880 aastaraamatu toimetaja. Kirjutanud esimese eestikeelse koduloo õpiku.

 Jõgver Jaan

(27.06.1860 Saaremaa, Maasi v. – 06.11.1924 Tartu), eesti ja vene keele õppejõud, keeleteadlane. Aastatel 1885-18892 kuulus EkmS-i juhatusse ning toimetas seltsi aastaraamatuid. Kirjutas õpikuid, keeleteaduslikke artikleid, käsitles eesti kirjasõna vanimaid allikaid ning avaldas rahvajutte.

 

Toimetised

EKmS-i toimetistesse kuulusid 20-ne aasta jooksul umbes 100 teost, nende hulgas ligi 50 kooliõpikut erinevatelt aladelt, mille autoriteks olid R.Kallas, C.R.Jakobson, J.Kunder, J.Kurrik, C.H.Niggol, J.Bergmann, J.Tülk, M.Veske, P.Underitz jt. Sisult vastasid nad oma aja euroopalisele tasemele, keeleliselt tähendasid nad aga uue kirjaviisi kasutusele võtmist – keelelise nõuandjana on erilised teened M.Veskel.

 Jurkatam Johan

(20.12.1858 Saaremaa, Maasi v. – 25.04.1944 Tartu),eesti keele õpetaja ja ajakirjanik. Aastast 1881 EKmS-i liige, 1888-1893 vanavara- ja raamatuhoidja.

 Eisenschmidt Wilholm Gottfried

(17.12.1839 Otepää khk., Pühajärve – 25.03.1922 Tartu), usutegelane. EKmS-i asutajaid ja esimene abiesimees 1873-1878.

 Ederberg Friedrich Wilhelm

(30.06.1859 Virumaa, Haljala khk., Kavastu mõis – 02.05.1939 Tartu), pastor, usuõpetuseõpetaja, rahvusliku liikumise tegelane ja kirjamees. Oli EKmS-i komitee liige. Avaldanud artikleid eesti kooli ajaloost, kirjutanud vaimulikke raamatuid ning eestindanud vene ja lääne kirjandust.

 Kunder Juhan

(26.12.1852 Viljandimaa, Holstre v. – 24.04.1888 Peterburi), algkooliõpetaja, ajakirjanik ja kirjanik. Oli 1882-1888 EKmS-i asepresident. Avaldas umbes 100 raamatut, sh õpikuid, lasteraamatuid, luulekogusid ja näidendeid.

 Kurrik Juhan

(19.05.1849 Viljandi – 20.05.1922 Tartu), koolikirjanik, matemaatika- ja usuõpetuseõpetaja. EKmS-i koolitoimkonna liige. Avaldanud matemaatikaõpikuid ja esimese eestikeelse kehalise kasvatuse õpiku.

 Kallas Rudolf Gottfried

(22.02.1851 Saaremaa, Kaarma v. – 22.04.1913 Peterburi), algkooliõpetaja, pastor ja rahvusliku liikumise tegelane. Osales EKmS-is (ettekandeid pedagoogikast). Kirjutanud matemaatikaõpikuid ja raamatuid aritmeetika õppemetoodikast.

 Kapp Joosep

(12.05.1833 Põltsamaa khk., Adavere – 20.02.1894 Suure-Jaani), kooliõpetaja ja ühiskonnategelane. EKmS-i asutajaid ja juhatuse liige. Koostanud geomeetriaõpiku.

 Pärn Jakob

(30.10.1843 Tartumaa, Torma – 06.10.1916 Elva), kirjanik, usuõpetuse- ja eesti keele õpetaja. Kirjutas keeleõpetuse käsiraamatuid ja moraliseerivaid kasvatusteemalisi jutte.

Kõrv Jakob

(03.12.1849 Kodavere khk. – 06.09.1916 Bern), ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija. Üks EKmS-i likvideerimise põhjustajatest.

 Grenzstein Ado

(05.02.1849 Viljandimaa, Tarvastu – 20.04.1916 Prantsusmaa, Mentone), seminariõpetaja ja ajakirjanik. Asutas 1881 ajalehe “Olevik” ja oli aastani 1901 selle vastutav toimetaja.

 Kasutatud kirjandus: