Äärmuslikud ilmastikunähtused

 

Tormid

Tormid on tuuled, mille tugevus on tuulekiiruse skaala järgi suurem kui 9 palli (kiirus üle 21 m/s). Enamasti on tormid seoses tsüklonite liikumisega. Tormidel on tohutu jõud. Ühe orkaani energiaga oleks võimalik süüdata rohkem elektrilampe, kui neid on terves USA-s. Põhiolemuselt on torm väga tugev tuul. Ägedatel tormidel on oma kindel tuultesüsteem ja lisaks puhuvad tuuled piki tormi liikumise suunda. Mõnes paigas, näiteks Mehhiko lahe piirkonnas, on kohalikud olud sellised, et tugevaid torme tekib korrapäraselt. Tormid võivad teha suurt kahju, sest tugev tuul ja vihm ning lumi, liiv või tolm, mida need kaasa haaravad, on hävitava jõuga.

 

Äikesetormid

Äikesetormide ajal põrkuvad vihmapiisad või raheterad üksteise vastu ning pilvede ja maapinna vahel tekivad võimsad elektrisähvatused. Elekter “hüppab” läbi õhu maasse või teise, lähedalasuvasse pilvesse, õhk kuumeneb väga tugevasti ning paisub kiiresti. See põhjustabki pikseraksatuse ja välgu. Valgus liigub helist kiiremini ning seepärast näemegi välgusähvatust enne müristamist. Oma kümnendiksekundilisel eksistentsiajal tekitab välk niipalju energiat, et võiks valgustada tervet New Yorki. Välgu toimel võib õhutemperatuur tema ümber tõusta kuni +30 000ºC-ni, mis on viis korda kõrgem kui Päikese pinna temperatuur. Et teada saada, kui kaugel on tormi keskpunkt, tuleb loendada sekundeid välgu ja müristamise vahel. Saadud sekundite arv tuleb jagada kolmega ja nii saabki teada, mitme km kaugusel on äikesetormi keskpunkt.

 

Keeristormid

Keeristormid tekivad troopiliste merede kohal ekvaatorist paarkümmend laiuskraadi põhja- või lõunapool, kus ookeanide vesi on soe ja õhku on auranud rohkesti niiskust. Need saavad alguse äikesetormide vööndina passaattuulte piiril. Madala õhurõhuga keskme poole puhuvad tuuled kalduvad otsesihist maakera pöörlemise tõttu põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Moodustuvad hiiglaslikud tuulepöörised. Enamik keeristorme kujuneb Vaikses ookeanis ning puhub üle Filipiinide, Hongkongi, Hiina ja Jaapani. Need mõjutavad ka Põhja-Austraaliat ning USA lõunaosa. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 km laiuse ala ning liiguvad umbes 15 km tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi “silmaks”. Seal on täielik tuulevaikus, tormituuled pöörlevad ümber “silma”. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 120 km tunnis ning selline tuul purustab hooneid. Keeristormiga kaasnevad paduvihmad võivad põhjustada üleujutusi. 1991. aastal tabas Bangladeshi orkaan, mis nõudis 135 000 inimelu. Õnneks ei kesta orkaanid sisemaale jõudnult kuigi kaua. Orkaane esineb seitsmes ookeanipiirkonnas üle kogu maailma. Erinevates maades kannavad nad erinevaid nimetusi. Vaikse ookeani lääneosas tuntakse neid taifuunidena, Austraalias ja India ookeani maades kutsutakse neid troopilisteks tsükloniteks ning mujal on keeristormid tuntud kui orkaanid.

 

Tornaadod ja vesipüksid

Tornaado on umbes 0,5 km laiune pöörlev õhusammas. Ulatuses oma põhjustajas, äikesepilves allasuva maapinnani, imeb madalrõhusamba kese, mida kutsutakse keeriseks, endasse maapinnalähedast sooja ja niisket õhku. See ümbrusest ligivoolav õhk liigub pööreldes metsiku kiirusega ülespoole, moodustades tornaado nähtava osa, tolmuse pöörleva pilvelehtri. Nimetatud pööris ulatub kuni 9 miili kõrgusele maapinnast, liikudes edasi keskmise kiirusega 56 km/h. Et tornaado keskmes on õhurõhk madal, siis tõmbab ta kõik, mis teekonnal ette jääb, oma keerisesse.

Vesipüks on tornaado sarnane, kuid tema tekib merel. Tormi keskpunkt imeb endasse merevett, taeva ja merre vahele tekib tihe udu ja pilvisus. Tornaadod ja vesipüksid on võimelised imema endasse väikesi olevusi merelt või maalt. Ükskord sadasid Aafrikast – Saharast – kaasahaaratud sajad roosad konnade alla tuhandete kilomeetrite kaugusel Inglismaal.

 

Tugevad tuuled

Kui tuul puhub üle 63 km tunnis, siis on see tormipuhang. Sellised tormi-iilid tekivad siis, kui tuul puhub üle ookeani või laia lageda maa-ala. Rannikutel võib torm tõsta hiiglasuuri laineid ning põhjustada üleujutusi. Soolane vesi võib muuta rannikulähedased põllumaad pikaks ajaks kasutuskõlbmatuks. Kui tuul puhub läbi kitsa oru või kõrgete hoonete vahel, võib ta saavutada tormipuhangu jõu. Seda nimetatakse tunneliefektiks.

 

Maailmarekordid

Tuule kiirus puhangus (10-20 m maapinnast) - 104 m/s, mõõdetud Mount Washingtonis, USA-s 1934 a.

Mõne minuti keskmine tuule kiirus – 101 m/s, samuti mõõdetud samal ajal Mount Washingtonis.

Kuu keskmine tuule kiirus – 24,9 m/s, mõõdetud Denisoni neemel, Antarktisel 1913 a.

Aasta keskmine – 19,4 m/s, mõõdetud Denisoni neemel, aastatel 1912-1913.

 

 

 

Kasutatud kirjandus:

Carol Varley ja Lisa Miles, “Laste geograafiaentsüklopeedia”, lk 40-41
Eesti Entsüklopeediakirjastus, “A ja O taskuteatmik”, lk 48
“Planeet maa”, Karrup, lk 112, 116, 110
Doring Kindersley, “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”, lk 558
EE 9, lk 484