Inimese elukaar ja selle perioodid

 

Elukaar:

Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena.

Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid.

Inimese eluperioodid:

  1. Imikuiga

    Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti.

  2. Maimikuiga

    Teine iga on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Ka selles eas on areng kiires, kuid mitte niivõrd kiires, kui imikueas. Selle perioodi lõpuks peaks laps rääkima, kõndima, sööma iseseisvalt. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. Kõike saanud lapsest saab pirtsakas laps ja lapsest, kes ei saanud oma tahet, saab inimene, kes ei suuda elus saavutada seda, mida tahab.

     Maimikuea ja koolieelikuea vahel olev laps, kes õpib tundma maailma.

  3. Koolieelikuiga

    Kolmas iga on koolieelikuiga. See kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik.

  4. Kainikuiga

    Neljas iga on kainikuiga. See on aastatel 6/7-11/12. Laps asustab selles eas kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus. Tänu sellele on kainik juba ette valmistatud jõudmiseks viiendasse eluperioodi.

  5. Murdeiga ehk mürsikuiga

Viies iga on murdeiga ehk mürsikuiga. Rohkem tuntakse seda murdeeana. See kestab aastatel 11-16. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Mürsik märkab, et vanemad pole täiuslikud ning maailm on täis probleeme, tema tulevik pole kindel. Muutuvad suhted täiskasvanutega, sõbrad vahetuvad. Areneb eneseteadvus ja tung ennast maksma panna. Organismis toimuvad kiired bioloogilised muutused. On väsimus ja tüdimus. Mürsik tajub nii endas kui ka ennast ümbritsevas maailmas selliseid võimalusi, mida varem tundnudki pole. Murdeiga on sisemiste konfliktide ja vastuolude periood.

Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on järgmised:

  1. Teda ei võeta tõsiselt
  2. Teda koheldakse nagu last
  3. Piirangud
  4. Kohustused
  5. Tüdruksõbra või poiss-sõbra mahajätmine
  1. Noorukiiga

    Kuues iga on noorukiiga. See toimub aastatel 16-22. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse

  2. Varane küpsusiga

    Seitsmes iga on varane küpsusiga. See on 20/22-35 eluaastal. Noor täiskasvanu alustab iseseisvat elu. Ta läheb tööle. Jätkub ka teadmiste omandamine. See on siis juba rohkem täiendõppimine. Inimene saab ka lapsi. Inimene õpib säilitama ning looma lähisuhteid ja olema solidaarne. Võimed arenevad maksimumi. Vahel ei õnnestu see iga hästi ja see toob kaasa rahulolematust ja elamata elu tunde. Varases küpsuseas olev inimene ei ela enam vanematekodus, vaid asendab oma eelmise perekonna teise perekonnaga. Varane küpsusiga on periood, mil pannakse paika oma karjäär, stiil ja elu sisu.

  3. Hiline küpsusiga

    Kaheksas iga on hiline küpsusiga. See toimub aastatel 35-60. Küps täiskasvanu on võimalik loominguliseks tegevuseks. Perekonna tähtsus väheneb. Lapsed hakkavad suureks saama. Kui täiskasvanu töö pakub rahuldust, siis on selles perioodis võimalik jõuda tippu. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. Selles eas toimub paljudel inimestel keskea kriis. Võidakse hakata arvama, et nende elu oli tühi. Uusi plaane teha on liiga hilja. Kehalised ning vaimsed võimed hakkavad selles eas üha vähenema. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Tuleb elada läbi kaotusi, näiteks vanemate surm.

  4. Elatanuiga

    Elatanuiga on üheksas iga. See on aastatel 55/60-75. Sellel ajal jõud kahaneb, mälu nõrgeneb ja õppimisvõime kaob. Peab hakkama elama lasteta. Tööind kaob. Võib minna pensionile. On võimalus nautida järelejäänud aega. Tuleb õppida taluma üksindust.

  5. Vanuriiga

Viimane ehk kümnes iga on vanuriiga. See esineb aastatel 75-90. Tegelikult on olemas ka üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see on alates üheksakümnendast eluaastast. Sinnani ei ela tänapäeval paljud inimesed.

Vanurieas üksindus suureneb. Mõned inimesed naudivad elu, teised aga tunnevad kibestumust. Suureneb sõltuvus teistest. Taandareng üha süveneb. Mõned vanurid ei mäleta enam isegi oma lähedaste nimesid.

 Kasutatud kirjandus:

  1. Inimeseõpetus 7. klassile
  2. http://www.miksike.ee/elehed/9klass/anatoomia/Sigimine/7-9-10-1.htm
  3. http://www.miksike.ee/referaadid/murdeiga.htm