KOOLISTRESS

Mari-Liis Pärn

 

SISUKORD

STRESS ja DEPRESSIOON *
MILLEST TEKIB STRESS? *
KUIDAS STRESSIST JAGU SAADA? *
STRESS KUI HAIGUS *
KUIDAS TEKIB STRESS? *
KUIDAS STRESSI ÄRA HOIDA? *
STRESSIGA VÕITLEMINE! *
MÄRGID, MIS NÄITAVAD, ET NOOREL INIMESEL VÕIB OLLA DEPRESSIOON *
KUIDAS AIDATA DEPRESSIOONIS NOORT? *
TEST *

 

STRESS ja DEPRESSIOON

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga.

Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.

Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga.

Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda.

Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad.

 

MILLEST TEKIB STRESS?

Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks… Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.

Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.

Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb – olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise!

Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele – asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks.

 

 

KUIDAS STRESSIST JAGU SAADA?

 

Kas mures õpilane leiab aitaja? Kui on suhtepuntraid, siis on vaja ka nende lahtiharutajaid. Küsimusele, kas õpilased saavad koolist abi isiklike probleemide puhul, vastas sügisel

JAH 33% õpilastest ja 40% õpetajatest.


KAHTLEJAD oli 33% õpilastest ja 53% õpetajatest

EI 34% õpilastest ja 7% õpetajatest

Need vastused lasevad oletada teatud mittevastavust kooli poolt pakutava ja õpilaste poolt soovitava toetuse osas. Tegelikult muretsevad õpetajad õpilaste pärast rohkem kui asjaosalised ise. Võib oletada, et õpetajad märkavad noorukite elu-olus seda, mis oma valupunktidega rohkem seondub, eeldades, et see on ka noorukite jaoks esmatähtis, õpilased seevastu on teatud probleemidest distantseerunud (vanemate mured) ning tegelevad oma personaalse identiteedi ja toimetulekuga.

Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres, tööl ja koolis sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud.

 

 

 

STRESS KUI HAIGUS

 

Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga.

Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress ehk eustress ja halb stress ehk distress. Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse.

 

 

KUIDAS TEKIB STRESS?

 

Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse.

Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on igati mõistetav, et nii kaasõpilaste kui ka õpetaja pinge kasvab. Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine.

KUIDAS STRESSI ÄRA HOIDA?

Igapäevaelu pakub rohkesti nii meeldivaid kui ebameeldivaid olukordi, kumb jääb ülekaalu, sõltub sellest, kuidas toimuvat tõlgendatakse ning iseenda jaoks põhjendatakse. Pidevate/korduvate ebameeldivuste puhul muutuvad oluliseks kompensatoorsed (tasakaalustuvad) mehhanismid – kuivõrd leidlik on inimene positiivsete elamuste hankimisel, mis võib küll oluliselt sõltuda sellest, milliseid võimalusi keskkond pakub.

STRESSIGA VÕITLEMINE!

Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Ja kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada.

Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni.

 

  • Pane kirja oma tunded ja meeleolud, mida kogesid päeva jooksul. Võid need adresseerida ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada.
  • Ära võrdle oma hindeid ja edasijõudmist kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga.
  • Püüa leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad.
  • Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö...
  • Tegelikult vajab ju iga inimene kuhugi kuulumise tunnet. Umbes nagu Pipi Pikksukk tundis puudust lihavõttevaheajast. Sinul on see olemas.

Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist. Mis tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Liialdatud mõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui ikka sisendad endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba raske teisiti mõelda... Seepärast ära mõtle näiteks kehvadest hinnetest, vaid teistele järelejõudmisest. Kui sa millestki aru ei saa, küsi seda kohe, õpetaja ei hinda sind seepärast vähem. Pigem väldi lünki - muidu kaob järg hoopiski käest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul.

Raske päeva eel mõtle mõnele peatsele sündmusele, tegevusele, kohtumisele, mida väga ootad. Siis on kergem taluda ka rasket päeva.

Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega.

Ka tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Kui oleme ära tundnud, et oleme juba depressioonis, on küll hea minna arsti juurde. Arst kirjutab vastavalt depressiooni raskusastmele välja ravimeid - peamiselt antidepressante, mis taastavad organismi keemilise tasakaalu 4-6 nädalaga. Ravimikuuri peaks alati toetama ka psühholoogiline nõustamine, et haige saavutaks kontrolli oma probleemide üle. Depressioonivastased ravimid taastavad normaalse meeleolu ja käitumise.

Aga see ongi hull, et me ei pane seda tähele, millal ta meil juba kallal on. Me nagu kogu aeg võitleme selle vastu, väites, et mul ei ole, aga tegelikult on juba ammu kehv olla. Aga selline lühiaegne depressioon, must masendus, meeleolu muutus või kurb meeleolu - seda nimetatakse isegi meele nohuks. Ja see on meil kõigil kallal käinud.

 Pingepilvede hajutamiseks saab ka õpilane ISE palju ära teha:

  1. kuulata muusikat, laulda, teha ise muusikat
  2. olla koos sõpradega
  3. vaadata televiisorit
  4. teha sporti, tantsida ja muud füüsilist
  5. käia saunas, vannis, duši all
  6. magada
  7. süüa
  8. käia meelt lahutamas mõnel peol või mujal
  9. rääkida end kellelegi tühjaks
  10. minna loodusesse, jalutada
  11. olla niisama, ei tee midagi
  12. mängida arvutimänge, lahendada ristsõnu
  13. tegeleda lemmikloomaga.

 

Kokkuvõtteks: tee seda, mis sulle meeldib.

Tervistlaastavad pingemaandamise võtted nagu suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine on õpilaste hulgas oluliselt vähem populaarsed.

Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine!

MÄRGID, MIS NÄITAVAD, ET NOOREL INIMESEL VÕIB OLLA DEPRESSIOON

  • kõhnub või tüseneb märgatavalt
  • sööb endisega võrreldes väga vähe või väga palju
  • kaebab pea- või kõhuvalu
  • kaebab pidevat väsimust
  • on apaatne (osavõtmatu, ükskõikne)
  • ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu
  • magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt
  • ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksiolemist
  • ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu
  • on kodus vaikne ja tagasitõmbunud
  • on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv
  • on sageli nutune
  • ei suuda keskenduda
  • ei suuda asju meelde jätta
  • ei suuda otsustusi vastu võtta
  • tarbib alkoholi või uimasteid
  • muutub füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks
  • kaotab ohutunde või riskeerib meelega
  • kõneleb, tegutseb, reageerib aeglasemalt kui varem
  • väljendab oma väärtusetust
  • räägib oma tuleviku puudumisest
  • räägib oma soovist surra
  • jagab laiali oma asju
  • omandab ohtlikke aineid (unerohi)

KUIDAS AIDATA DEPRESSIOONIS NOORT?

 

  • Räägi ausalt oma murest tema pärast ja küsi, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest!
  • Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist.
  • Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas, kuis sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra.
  • Aita tal kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega.
  • Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik.
  • Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis.
  • Tee endale selgeks ja teavita teda erinevatest ravivõimalustest.
  • Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega.

 

Mida sa ei tohi teha:

  • jätta teda sellises olukorras üksinda
  • käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui suudaks)
  • anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda järgida
  • süüdistada (ta süüdistab end niigi ise)
  • kritiseerida
  • muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse

Depressioonis noort võivad aidata

  • lähedased
  • psühholoogid
  • psühhiaatrid
  • perenõustajad
  • sotsiaaltöötajad

TEST

 

Järgnev küsimustik aitab järeldusele jõuda, kas Sul võib esineda depressioon, mida sa oma igapäevatoimingute kõrvalt ei märkagi. Tulemus on lõpus!

Vastuse variandid:

  • ÜLDSE MITTE - 0p
  • MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p
  • KÜLLALTKI PALJU - 2p
  • VÄGA PALJU - 3p

Eelmisel kuul:

    1. Kannatasin unetuse all
    2. Tundsin end kurvameelsena
    3. Tundus, et iga asi nõudis pingutust
    4. Tundsin end jõuetuna
    5. Tundsin end üksikuna
    6. Tulevik tundus lootusetuna
    7. Ei tundnud elust naudingut
    8. Tundsin end väärtusetuna
    9. Tundsin, et elus ei ole enam rõõmu
    10. Mulle tundus, et kurvameelsust ei oleks suutnud leevendada isegi perekonna ja sõprade abiga

Kui kogusid alla 9 punkti, siis suure tõenäosusega Sind meeleoluhäired ei vaeva!

Kui saad enam kui 9 punkti, võib Sul esineda depressioon!

Laste ja noorukite nõustamiskeskus ☺☺☺

Ravi 27 tel 620 7342 (tasuta)

Kasutatud kirjandus:
www.neti.ee

otsingusse: “stress”, “kooli stress”